Sõbrad, Capoeiragem!

Capoeira-poeemid 68

2012-02-15T20:50:00.002+02:00

M Toni Vargas Antigamente / Vanasti

Antigamente / Vanasti
Tudo era diferente / Oli kõik teistmoodi
No Rio a gente era gente / Rios olid inimesed inimesed
Que beleza de lugar / Milline koha ilu!
Ali na Lapa / Seal, Lapas
Tinha toda a malandragem / Oli kogu see malandragem
Do samba e da capoeira / Samba ja capoeira oma
Vale a pena recordar / Väärt, et meelde jätta
A malandragem / Malandragem
Não era como hoje em dia / Polnud selline nagu tänapäeval
Havia mais poesia / Oli rohkem poeesiat
No jeito de malandrar / Kavaldamise viisis
O bom malandro / Hea malandro
De branco era boa-praça / Valgesse riietatud, oli tore
Cantava e fazia graça / Laulis ja tegi nalja
Era um tipo popular / Ta oli populaarne tüüp
Mas respeitado / Aga austatud
Porque bom de capoeira / Sest oli hea capoeiras
Derrubava de rasteira / Pani pikali rasteiraga
Sem nem mesmo se sujar / Ilma et end ära määriks
E de noitinha / Ja õhtul
Embaixo dos lampiões / Tänavavalgustite all
Lindas moças, rufiões / Kaunid neiud, sutenöörid
Olhando o bonde passar / Vaatamas trammi möödumas
Lá pelos arcos / Seal [viadukti]kaarte peal
Desenhado de beleza / Joonistatud ilust
O céu que a mãe natureza / Taevas, mille emake loodus
Reservou pra esse lugar / Hoidis selle koha jaoks

Capoeira-poeemid 67

2012-02-11T12:27:00.002+02:00

M Roberval (?)

Menino onde estava / Poiss, kus sa olid
Porque vem chegando agora / Miks tuled alles praegu
Você saiu de manhã / Sa läksid hommikul välja
E me volta esta hora / Ja tuled alles nüüd tagasi
Não trouxe me encomenda / Sa ei toonud mu tellimust
Você hoje cai na sola / Täna sa lähed oma tuppa
Oh que vida de muleque / Oh seda marakrati elu
Eita menino danado / On alles neetud poisike
Mas eu te dei dinheiro / Ma andsin sulle raha
E você diz que foi roubado / Ja sa ütled, et sind rööviti
Cadê minha encomenda / Kus on mu tellimus
Que eu mandei comprar na feira / Mida saatsin turult ostma
Mas você me enganou / Sa petsid mind
E foi jogar capoeira / Ja läksid capoeirat mängima
Camaradinho

KALA 2012

2012-02-06T12:39:00.000+02:00

infot

Üle mere ma tulin. Üle mere ma lähen tagasi.

2012-02-06T10:26:00.003+02:00

ÜLE MERE MA TULIN. ÜLE MERE MA LÄHEN TAGASI.

Teimosia

2006. aastal kirjutasin ma artikli pealkirjaga „Poiss, kes oli sinu mestre“ [viide teisele artiklile], PortalCapoeira jaoks, et tähistada Mestre Decanio sünnipäeva.

Täna [01.02] sain teate mestre lahkumise kohta... Ja jäin juurdlema selle üle, kui palju see kaotus minu ja capoeira kui terviku jaoks tähendab. Decanio oli capoeirista. Decanio oli Bimba õpilane. Decanio aitas Capoeira Regionali luua. Decanio oli mõtleja. Decanio oli arst. Decanio oli poeet. Decanio oli sukelduja. Decanio oli purjetaja. Decanio oli nõelravitseja ja massaažiterapeut. Decanio oli sõdur. Decanio andis peksa ACMile [ilmselt poliitik Antônio Carlos Peixoto de Magalhães – viimane Bahia kolonel], kui nad mõlemad olid lapsed (tema enda sõnad)! Decanio oli judokas ja poksija. Decanio oli kirjanik. Decanio oli teise inimese töö avalik tunnustaja, jagades alati materiaalseid hüvesid või lihtsalt teadmisi, tehes seda jagamisrõõmu eest.

Mäletan täpselt, kuidas ühe vestluse käigus, kus ma peale käisin, et „capoeira on lagunemas ja et keegi peaks midagi tegema“, ta mind järsult katkestas, öeldes: „Teimosia, sa käid väga pinda. Tee hästi oma osa ja lase teistel teha nende omi. Aeg eraldab terad sõkaldest“. Selle jutu jõud oli minu elus veelahkmeks – üks niivõrd lihtne mõte, aga siiski nii raske üksi hoomata. Tolereerimatus elab mu enda näpu otsas, millega ma osutan teiste poole, aga kui mu näpp osutab kellegi peale, siis kolm sõrme osutavad mu enda poole – võid seda ise järele proovida, kui kahtled...

Decanio oli põhjata teadmistekohver. Oma 80 eluaasta jooksul nägi capoeira regionali ja angolat võtmas kuju, mis neil on täna. Ta nägi capoeira contemporâneat tekkimas. Nägi vormiriietuse ilmumist, nägi vööde ja nööride juurutamist. Ning peale nägemise kirjutas ja jutustas kõigest sellest. Vestlustes temaga olid, vabatahtlikult või mitte, küsimuste alged, mida esitan traditsioonide kohta [viide teisele artiklile]: asjad, mis minu jaoks olid „iidsed“, olid tema jaoks kaasaeg...

Capoeira kuldaastad, mis minu arvates olid 40- ja 50-ndatel aastatel (kui Waldemar, Bimba, Pastinha, Canjiquinha ja Cobrinha Verde tegelesid sellega aktiivselt), olid Decanio jaoks igapäev. Ta nägi, elas ja jutustas hetkedest, millest mina võin ainult unistada: minevikust, mida näen Vergeri (tema suur sõber} mustvalgetel fotodel, mis tema jaoks olid täis Carybé (samuti tema suur sõber) värve.

Aga nüüd Decanio lahkus. Tema nimi jääb ajalukku, ta pärand on hiiglaslik – võtab piisavalt aega, et läbi lugeda kõike, mida mestre kirjutas. Ja pea meeles, et Regionali „käitumisreeglid“ modelleerisid Cisnando ja tema koos Mestre Bimbaga. Ja et Regionali esimesed vormiriided, valged siniste triipudega särgid, olid samuti Cisnando ja Decanio idee. Ja et Mestre Bimba ja Tijubinade esimesed publikule avatud samba-de-roda esinemised toimusid Simpósio de Medicinas, Decanio kutsel. Ja et Pastinha käsikirjad digitaliseeriti ning anti hiljem Forte da Capoeirasse tema initsiatiivil. Ja et „capoeiratranss“ on üks tegevcapoeiristade füüsise ja metafüüsika käitumusuurimus. Ja et Bimba ja Cabecinha salvestised [link artiklile] jõudsid nii paljude inimesteni tema abil. Nimekiri on lõputu.

Decanio lahkus ja meile, kes me siin oleme, jääb küsimus: mida me tegema hakkame, et säilitada meie mestrete elu ja mälestust? Viimased ajad on olnud capoeirale rasked: Leopoldina, Arthur Emídio, Peixinho, Nacional, Bigodinho, João Pequeno, Tigrê, Negão Zumba... ja Decanio. Vähem või rohkem tuntud, kõik nad jätsid oma märgi ajalukku – ent kahtlemata kadus palju teadmisi koos nendega...

Kuid ma ei taha tunda kurbust mestrest rääkides. Ma tahan elurõõmu; sama elavat naeru, mis temal oli; sama viltust vaadet, kui ta tegi sinuga nalja ilma et sa ise arugi said, tahan mäletada julgustükke, silmi säramas meenutades mineviku ägedust; tahan meenutada granadillijäätise söömist Barras ning seeejärel tahan mäletada bussisõitu tagasi Salvadorist Paripesse; tahan mäletada lõbusat mängu tema ja Boinha vahel Zumbimba ajal ning selle järel külma õlukest ja elavat juttu kuumadel pärastlõunatel Vivenda Yemanjás...

Puhka rahus, Deco!

Axé.

João Pequeno läks Aruanda maile

2012-01-29T20:25:00.000+02:00

JOÃO PEQUENO LÄKS ARUANDA MAILE

Pedro Abib
mestre João Pequeno õpilane

"Quando eu aqui cheguei, / "Kui siia jõudsin,
a todos eu vim louvar..." / kõiki tulin ülistama..."

Nii pidi laulma mestre João Pequeno de Pastinha, kui ta jõudis Aruanda maile, müütilisse kohta, kuhu arvatakse, et lähevad surnud... kes kunagi ei sure... nii nagu usutakse Aafrikas!

Nii nagu João laulis palju kordi sedasama ladainhat, kus tahab, et saaks oma capoeira angolat näidata maailma neljas nurgas... vaat see oleks ilus asi, mida näha! Vana capoeirista mängimas tasakesi oma berimbaud ja laulmas... andmas rodale käsku alustada. Priviligeeritud, kes said João Pequenoga neid momente jagada, teavad hästi, millest ma räägin.

Need olid 94 hästi elatud aastat. Vean kihla, et ta ei viinud siit kaasa kahetsusi, see polnud tema moodi. Ei jätnud vaenlaseidki, tema hea hing poleks seda lubanud. Lahkus nagu linnuke, kerge ja õnnelikuna, nagu lähevad kõik suured mehed: kindlana, et missioon õnnestus.

Ta peaks nüüd olema koos isand Pastinhaga, ajades laisalt juttu, mis ei vaja palju sõnu, mida ainult head sõbrad oskavad ajada. Ja isand Pastinha peaks olema uhke oma poja üle. See tegi kõik nii nagu ta palus: hoolitses tema capoeira angola eest kogu väärikusega, tehes nii, et see leviks mööda maailma. Seemet, mille isand Pastinha istutas, oskas João väga hästi kasta ja kasvatada. Vaat, milline tore poiss see João Pequeno!

Ta ei rääkinud kunagi palju. Ainult siis kui oli vaja. Ning tol hetkel tuli temalt kõiksugu asju, mu sõber! Asju, mida meeles ja südames pidada. Aga tihti rääkis lihtsalt vaikusega. Tema alati ärksast pilgust ei pääsenud miski. Ta jälgis kõike enda ümber ja teadis täpselt, millal vahele segada, millal õiget teed näidata, kui arvas, et mäng rodas oli minemas vales suunas. Talle meeldis isegi veidi pingelisem mäng, selline, kus capoeirista peab oskama end pöörata, et mitte jalaga näkku saada. Aga ainult siis, kui nägi, et mängijatepaaril oli selleks „jahu kotis“. João ei lubanud kunagi kogenumal või kurikavalamal mängijal kasutada vägivalda teise, kogenematuma või vähem ettevalmistunuma vastu.

Kui rodas oli naine, siis ei lasknud vana capoeirista ühelgi täismehel näidata oma suuremat füüsilist jõudu või enamat malandragem' tüdruku üle, kes mängust vähem teadlik – asi, mis on tavaline capoeiras, mis ikka veel päris machoistlik. Et tüdruk ei peaks hakkama vastama provokatsioonile samal moel. Ning noomida sai see, keda ta nägi naist rodas väärkohtlemas, kaastunne! Lõpuks ütles ta alati, et „capoeira on tants, nii et kuidas sa kutsud naise tantsima ning taod teda?“ Ei tohi!

Lihtsus, headus, tagasihoidlikkus, kannatlikkus, teadmised, tasane ja kontrollitud jutt, ilma vajaduseta ennast lõputult esile tõsta, need olid João Pequeno kõige silmapaistvamad iseloomujooned, kohased tõelisele mestrele. Hoopis teistmoodi kui see, mida näed enamuse tänapäeva mestrede puhul, kes ise kuulutavad oma tähtsust capoeiras, kes teevad ja juhtuvad... kes löövad rinnale ja räägivad, räägivad, räägivad.

Nende 20 João Pequenole väga lähedal elatud aasta jooksul, oli mul privileeg ja võimalus õppida mõningaid väga hinnalisi (ja haruldasi) elu ja inimsuse õppetunde, mida poleks kunagi õppinud üheski ülikoolis, mida ei omandanuks mitte ühegi diplomiga, milline see ka poleks. See kirjaoskamatu mees, kes kunagi koolipinki ei nühkinud, vastutas teadmistepärandi eest, mille järgi seavad ennast tuhanded ja tuhanded inimesed meie riigis ja samuti kogu maailmas, kes teavad João Pequeno kui ühe läbi aegade kõige tähtsama afro-brasiilia rahvakultuuri ja traditsiooni mestre väärtust.

João Pequeno esindab kõikide kõrvalejäetute, tähtsusetuks muudetute, rõhutute häält, kes capoeiras leidsid viisi võitluseks ja vastupanuks, oma rahva traditsiooni elushoidmiseks ja kultuurile, mida alati taga kiusati ja mille kallal selles riigis vägivallatseti, õigusjärgsuse andmiseks. Vana capoeirista teadis väga hästi, kuidas hallata oma missiooni juhtkohta, vastutada capoeira angola taastamise eest eelmise sajandi 80-ndatest peale, kui pärast Mestre Pastinha surma oli see selgelt alla käimas. Kui ta end 1981 Forte Santo Amaros sisse seadis, siis alustas João oma akadeemias ülitähtsa liikumisega capoeira angola taasväärtustamiseks, tehes nii, et see leviks ja kindlustuks kui afro-brasiilia rahvatraditsiooni väljendus, mis on täna esindatud üle 160 riigis.

Aga João Pequeno ei pidanud kunagi seda kinnitama jääma, rääkimata tema tähtsusest capoeirale. Joãod peetakse üheks suurimaks capoeira angola kindluseks, kuid tema ei käinud seda kunagi kellelegi kuulutamas. Oma tagasihoidlikkusega õpetas ta meile, et mestre väärtuse tunnustamine peab tulema teistelt, kogukonnalt, mille osa ta on ning mitte iialgi tema oma sõnade läbi, mis on tihti kantud edevusest ja ülbusest. João lihtsalt mängis ja õpetas oma capoeirat. Ja seetõttu oli suur!

Ning sealt, Aruanda mailt, jätkab ta meie kõigi teede valgustamist.

João Pequeno pole surnud!

*Pedro Abib (Pedrão de João Pequeno) on capoeirista, sambista, filmitegija ja Universidade Federal da Bahia õppejõud

Alustajate 1-kuune

2012-01-03T16:20:00.001+02:00

ALUSTAJATE KUUAJALINE TRENN 17.01-16.02!
Miina Härma Gümnaasium

T 18.00-19.30

Turu 8 Spordihoone
N 20.00-21.30
Registreeru meilitsi sven@capoeiragem.ee!

Jõulud ilma N'golota

2011-12-27T00:33:00.000+02:00

João Grande tagasitulek

2011-11-09T21:50:00.002+02:00

Ajalehe Tribuna da Bahia osas Caderno de Cultura ilmus 30/07/1988 ajalooline Valber Carvalho (ehkki tekstis teine nimi) reportaaž. Järgmisel aastal kutsuti ta esimest korda USA-sse, kus ta varsti jäi New Yorkis paikseks.

Angola. Capoeira vastupanuvõitlus

VALBERROBERTO CARNEIRO

Ühelpäeval kohtas Sérgio Porto, kuulus Stanislaw Ponte Preta, ühel Riode Janeiro Ipanema lukstänaval helilooja Cartolat kõnniteel autosidpesemas ja sai šoki. Kuni eelmise novembrini, enne kui ta pensioni taotles, oli sel, kes Retiros Mataripe tanklast möödus, samuti paljupõhjust šokeerumiseks. 55-aastaselt raiskas üks maailma tähtsamaidmestreid oma füüsilist energiat, oma osavust ja malíciat mitteselleks, et gingada ja uutele capoeiristadele õpetusi edasi anda,vaid selleks, et anda sära ja läiget plateerimiskoja ees peatuvatele räpastelesõiduautodele. Selline on Brasiilia.

Täna,"angoleirode" ja kõigi nende rõõmuks, kellele meeldibcapoeira kui rahvakunst, naases João Grande tundide andmise juurdeigal päeval professorite Moraesi ja Cobrinha Grupo de CapoeiraAngola Pelourinho akadeemias. João Grande käis seal vaid nädalasees õhtuti, kui sai. Pühapäeviti oli kindlalt kohal, hommikuti.Nüüd elab peaaegu legendaarne mestre capoeirat iga päev, päevläbi. Nädala sees võivad capoeira angolaga alustajad "tundasaada" tema malíciat kella 18-st 20-ni. Kella 20-st 22-ni onjuba alustanute kord olla João Grande lähedal. See on unikaalnevõimalus.

KAKSRISTIPOEGA

"Akadeemiason kaks poissi/ kellel nimeks João/ üks on taltsas madu/ teine onkull/ üks mängib kõrgel/ teine väänleb maas/..." NeistMestre Pastinha poolt loodud värssidest oma lemmikõpilastele saidajaloolise Pelourinho akadeemias laulud. Kahe "ristipoja"nimed olid João; et nende vahel vahet teha, kutsus Pastinha ühtSuureks ja teist Väikseks.

SündinudItagis, Bahia Lõunas, Kaljukitse tähemärgi all, tavatseb JoãoGrande kuningana valitseda maa lähedal, peaaegu lömitades,"angoleirode" tüüpilises asendis, et sealt väljudakiirete vasturünnakutega tehes jalalööke õhus ja manöövritega,mille capoeira angola, kõikidest kõige rohkem "juurtega",võttis üle loomadelt. Jalalööke, pealööke ja rabo-de-arraiasidimiteeriti analoogsetest liigutustest, mida loomade loomulikkaitseinstinkt oli täiustanud tuhandete aastate jooksul. Siittuleneb, et capoeira angola on kõige lähedasem võimalik"originaalsele" capoeirale, mida mängisid ohutu tantsuvormis orjad (et oma isandaid ära petta) Kirde rohumaaks maha võetudmetsades, mida tunti kui capoeirasid, mis hiljem hakkasid viitamaneile, kes seda praktiseerisid. "Kus on neeger?", küsisülevaataja. "Ta on seal capoeiras", vastasid ta vennased.Ei läinud palju aega, kui neist said "capoeirad". Nimi jäikülge.

ALGUS

Farmitöölistestvanemate poeg, João Grande, tuli 15-aastaselt Salvadori, et eladaTororós. Alguses, et elatist teenida, läks ta tööle laadijaks ühtecachaça-lattu. Irooniline on, et ta ei suitseta ega joo tänaseni, temacachaça on capoeira angola, mida ta iga päevaga tunneb ikka enam jaenam ümber piiratuna, mida ametlik tundetus ja moonutatudsüdametunnistused seavad angoleirode vastu. Kurb reaalsus on see, etiga 10 uue praktiseerija kohta vaid üks eelistab capoeira angolat,ülejäänud üheksa lähevad praktiseerima regionali. See on üksstiilivariatsioon, mille lõi Mestre Bimba ja mida mängitakseseistes, mis võimaldab teha teistest võitlustest pärinevaid lööke."Regional on capoeira edasiareng", räägivad sellepraktiseerijad. Angoleirod arvavad, et mitte. "Öeldakse, et mepeaks arenema, aga meile meeldib rütmi, laulu, mängu ja filosoofiatraditsioon, see on capoeira", süüdistavad angoleirod.

Kui aruteludkõrvale jätta, siis elus on veel vaid kaheksa suurt angoleirost mestret:Canjiquinha, Paulo dos Anjos, Curió, Virgilio da Fazenda Grande,Bobó, Bom Cabrito ja kaks Joãod. Just need kaks viimast on tegevad.Teiste sõnadega, parimat capoeira angolat on võimalik veel õppida.Mitte lugedes raamatuid, vaid vesteldes ja kogedes võitlust koossuurte mestretega. "Mestred ei muretse enam filosoofia egatraditsiooni pärast", tunnistab João Grande ja "lubavadoma angoleirodest õpilastel teha capoeiraga tuhat imelikku asja".

WaldeloirRego raamatus Capoeira Angola kinnitab autor, et Pastinha ei olnudhea capoeirista. João Grande vaidleb vastu: "Ta oli parim, kedanägin mängimas, ta oli suurepärane. Tol ajal tegi ta liigutuse,joonistas selle üles ja pärast saatis Jorge Amadole, et seejutustaks oma raamatutes", meenutab ta.

Algus olihuvitav. Ühel pühapäeva pärastlõunal, kohas, mida tuntakse kuiRoça do Lobo, enamvähem seal, kus täna on Av. Centenariol PedroMelo Instituut. Oli 1953 ja ta on 20-aastane. Ta nägi üht capoeirarodat, see oli João Pequeno oma. Teine João oli juba kaks aastatPastinha Akadeemias mänginud. "João, kus on su akadeemia?""Candeal Pequenos". "Mis päevadel?" "Pühapäevaõhtul, teisipäeva ja reede öösel". "Kui palju maksab?"2 mil-réisi (ta teenis 10 kuus). Järgmisel pühapäeval läks tasinna ennast kirja panema. Sai tuntuks ja täna on peaaegu elavlegend.

Talpolnud kunagi hõõrdumist politseiga nagu juhtus Pastinha ajal, taei kakelnud ka kunagi tänaval. "Ma olen juba need leidnud, kesmu teele sattusid, jätsin selle sinnapaika", tunnistab. Tänamöönab ta, et inimesed, paljud neist, õpivad mängima, et tülinorida. Ei ole enam seda austust, mis vanasti, ja kõik õpivadväheke ning tahavad kohe mestreteks saada. "Täna on rohkemmestreid kui õpilasi", heidab ta ette, meenutades, etviisakusest pidi ta ootama, kuni Pastinha suri novembris 1981, et saadacontra-mestrest mestreks või tegema nagu João Pequeno, kes küsisPastinhalt luba, et avada oma akadeemia. Juhtumisi on mõlemadakadeemiad täna ühes ja samas Santo Antônio kindluses, endises kinnipidamismajas, nii et João Grande koos Moraesi ja Cobrinhaga eiaktsepteeri, et ükski õpilane tooks ühegi löögi "väljastpoolt",mis ei oleks ainult "capoeira angola" oma.

SÜDAMETUNNISTUS

Capoeiraangola tegeleb suuresti capoeira südametunnistuse kui mustakultuuriga, mis pärineb "juurtest". Seal antakse edasiaafrika suulise traditsiooni detaile, mis ei käi läbi raamatutest."Ainult suurte meistritega koos elades ja vesteldes",meenutab mestre Cobrinha olles põnevil saamaks teada rohkemtraditsiooni kohta, mida ta praktiseerib João Grande pideval akadeemiaskohalolul. "Käime vahel rääkimas mõne inimesega, kes kutsubend angoleiroks, aga me ei leia eest midagi", räägib Cobrinhareisist Kariibi merele, kust plaanib naasta augustis Capoeira AngolaÕpitoaks ja Esitluseks Santo Antônio kindluses.

Õpikodatoob kokku Bahia ja teiste osariikide nagu Rio de Janeiro, Minase jaGoiáse angoleirod, mestre Moraesi endised õpilased. Mestre Moraes oli omakorda João Grande õpilane. Nimi on juba valitud: Capoeira Angola,Vastuvõitlus Orjuse Võltstühistamisele ja niikaua kui see poleteoks saanud, kogunevad nad iga nädal õpikoda ettevalmistavatelseminaridel laupäeva pärastlõunati sealsamas akadeemias.

Lõpetuseksannab João Grande sotsioloog Waldeloir Regole teada, et ta ei olnudCobrinha Verde õpilane nagu väidab raamat Capoeira Angola. Temaainus mestre oli tagaigatsetud Pastinha. Nii nagu elul on kombeksinimeste kulul suuri trikke teha, teeb seda temagi saatus: 35aastat võitleb ta capoeira abil ja selle eest. Oli aeg, kui ta magas vaidtunni päevas, mis oli pigistatud peatuses autode pesemise jaRestoran Moenda folklooriliste esinemiste vahele. Täna, pensionil,on ta tagasi tulemas tegema ainult seda, mis talle meeldib, võideldescapoeira angola "elu" eest teistest võitlustestsisseimbuva vastu, ometi ei huvitu tema kuuest lapsest ükskicapoeirast. "Ainult poksist ja kukevõitlusest, capoeira - ütlevad nad - ei anna midagi tagasi", võtab ta kokku. Aga talon veel palju ees.

Capoeira-poeemid 66

2011-11-07T18:29:00.003+02:00

M Moraes Quem sou eu / Kes ma olen

Fiz sertão virar mar / Tegin kõnnumaast mere
Fiz a pedra derreter / Panin kivi sulama
Fiz noite virar dia / Tegin ööst päeva
Fiz o dia escurecer / Panin päeva pimenema
Até menino falou / Isegi poisslaps tegi juttu
Logo depois de nascer / Kohe pärast sündi
Laranjeira botou côco / Apelsinipuu andis kookost
Lampião amedrontei / Lampiãod hirmutasin
Com uma gota de saliva / Tilga süljega
Até vulcão apaguei / Isegi vulkaani kustutasin
Mulher parir sete filhos / Naise panin sünnitama seitset last
Mesmo sem engravidar / Rasedaks tegemata
Nascer cana na pastagem / (Suhkru)roo kasvama karjamaal
Mesmo sem ninguém plantar / Ilma et keegi istutanuks
Fiz o rio mudar de curso / Panin jõe suunda muutma
Adocei água do mar / Tegin merevee magusaks
Tornei a terra quadrada / Muutsin maa neljakandiliseks
Já fiz nevar no verão / Panin suvel lund sadama
No inverno não choveu / Talvel ei sadanud
Depois de tanta bravura / Pärast selliseid julgustükke
Adivinhe quem sou eu / Arva, kes ma olen
camará

Cajueiro-laulud

2011-10-31T00:55:00.000+02:00

Täna räägime puudest.
Capoeira-lauludes on enamlevinud (kasutasin 3 esimest kogumikku, mida Loomaaia puhul; neljanda pidin kahjuks asendama):

I Bananeira (3,2,2,1)

II/III Coqueiro (0,2,4,0)=kookospalm
II/III Cajueiro (lühend cajuê) (2,1,2,1)=india nakrapuu ehk lääneanakard

Biriba/beriba (2,1,2,0)

Laranjeira (4,0,1,0)=apelsinipuu
Baraúna (1,1,1,0)=teat. anakardiline, väidetavalt maailma kõige kõvem puu

Jacarandá (2,0,1,0)

Gameleira (0,1,1,0)

Maçaranduba (0,0,1,0)

Pau-pereira (1,0,0,0)

Mangueira (0,0,1,0)=mangopuu

PS Enamusel puudest inglise- või eestikeelset vastet ei ole. Punktideta jäid nt sellised levinud puud: Palmeira=palm, Limoeiro=sidrunipuu, Limeira=laimipuu (kuigi tean üht lugu sellega), Aroeira=teat. anakardiline.

Banaan ja kookos on kõigile mõistetavad, edaspidine nüüd
CAJUEIRO kohta
Sünnivad kätest seotud vennad, üht süüakse toorelt, teist röstitult. Kes nad on?

"Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu ..." aga haljad on ka lääneanakardi (Anacardium occidentalis; sõnadest ana "tagurpidi" ja -cardium "süda"; see käib puu vilja kohta) oksad. Ja see puu on vähemalt sama auväärt kui jõulupuu. Puu söödav vili koosneb kahest osast, akažuuõunast (ehk kašuõunast), mida süüakse toorelt, tehakse mahlaks ja moosiks, ning akažuu- (kašu-) ehk india pähklist, mida röstitakse ja on võimalik eksportida.

Br. uurija Luís da Câmara Cascudo kirjutas:
"Cajueiro on levinud sümbol aja tähistamisel. Tupide kalendri järgi tähendas akažuu ka aastat, sest läks kokku cajueiro viljumistsükliga. Seetõttu hoiustati igal aastal üks akažuupähkel pudelkõrvitsas, et kokku lugeda elatud aastaid. Sealt tuli akažuu populaarne sünonüüm: aasta."

cajueiro kasutus rahvakultuuris

Uurime nüüd, mida cajueiro sümboliseerib Br. laulukultuuris. Alljärgnevalt mõningad laulud sambast, forróst, capoeirast jt stiilidest.

ABALOU CAJUEIRO / Kõikus Cajueiro (DP, soolod CM Perna)

abalou cajueiro abalou / kõikus, cajueiro kõikus
mas abalou deixa abalar / kui kõikus, las siis kõikus
abalou cajueiro abalou
oh iaia viva os antepassados / elagu esivanemad
abalou cajueiro abalou
nunca vi terra dar fruto / ma pole iial näinud maad vilju andmas
abalou cajueiro abalou
se não fosse semeada / ilma et sellesse oleks külvatud
abalou cajueiro abalou

Abalou Cajueiro - Contra Mestre Perna by svencapoeira

CAJUÊ / Cajueiro (DP)

oh menina linda / kaunis tüdruk
cajuê
venha me buscar / tule mind otsima
cajuê

Cajue - Mestre Marrom by svencapoeira

Prof. Esquilo lisa viimasele laulule:

Eu plantei meu cajueiro / Istutasin oma cajueiro
No terrerio de iaiá / emanda terreirosse
Senhor do engenho / Veski isand
Cajueiro quer cortar / Tahab cajueiro maha lõigata

Do caju tirei castanha / Akažuust võtsin pähkli
E joguei lá no terreiro / Ja heitsin terreirosse
E lá no meio da senzala / Ja senzala keskel
Nasceu meu cajueiro / Sündis mu cajueiro

Cajueiro não tem dono / Cajueirol pole omanikku
Não é de ioiô nem de iaiá / See pole ei isanda ega emanda oma
Dá fruta pro negro escravo / See annab vilju neegerorjale
E sombra pra descansar / Ja varju, kus puhata

EU VI JARARACA NO CAJUEIRO / Nägin Jararacat Cajueiro otsas (autor ?, soolod CM Perna)

eu vi jararaca no cajueiro / nägin jararacat (teat. madu) cajueiro otsas
mas meu senhor mandou matar / mu isand saatis mind teda tapma
eu vi jararaca no cajueiro
eu olhei pra ela, ela me viu primeiro / ma vaatasin tema poole, ta nägi mind enne
eu vi jararaca no cajueiro
jararaca é venenosa / jararaca on mürgine
eu vi jararaca no cajueiro
se picar pode matar / kui salvab, võib tappa
eu vi jararaca no cajueiro

Eu vi jararaca no cajueiro - Contra Mestre Perna by svencapoeira

OH CAJUEIRO (autor CM Dorado)

Oh Cajueiro, meu cajuê / Oh Cajueiro, mu cajuê
Oh Cajueiro, meu cazuá / Oh Cajueiro, mu cazuá

Cajueiro é nossa casa / Cajueiro on meie kodu
Cajueiro é nosso ilé / Cajueiro on meie ilé (maja joruba k.)
Cajueiro nós da fruto / Cajueiro annab meile vilju
Que é castanhas pra comer / Need on pähklid, mida saab süüa

Cajueiro é nosso terreiro / Cajueiro on meie terreiro
É o nosso abassá / See on meie abassá (Angola terreiro joruba k.)
Cajueiro é de Angola / Cajueiro on Angola oma
Olha venha vadiar / Tule vadiaarima

Oh Cajueiro - Contra Mestre Dorado by svencapoeira

NA GALHA DO CAJUEIRO / Cajueiro Oksal (autor Wilson Simonal)

Vou fazer minha queixa / Ma kaeban ära
Quando o meu papai chegar / Kui mu isake tuleb
Mamãe não me deixa subir nesse galho / Emake ei luba mul ronida sellele oksale
Ela disse que eu caio / Ta ütleb, et ma kukun
E vou lhe dar trabalho / Ja teen talle muret
Quando o meu papai / Kui mu isake
Quando o meu papai chegar / Kui mu isake tuleb
Corro pra ele e vou lhe contar, oh! / Jooksen tema juurde ja räägin ära!
Papai, mamãe não quer / Isake, emake ei taha
Que eu suba no cajueiro / Et ma roniksin cajueiro otsa
Ela falou se eu subir eu caio / Ta ütles, et kui ma ronin, siis kukun
Da galha do cajueiro! / Cajueiro oksalt!

Me tira, mamãe, me tira / Võta mult, emake, võta mult
Me tira deste castigo / Võta mult see karistus
Eu subo naquela galha / Ma ronin tollele oksale
Não corro nenhum perigo / Ei ole mingit ohtu
Eu quero tirar caju / Ma tahan noppida akažuud
Eu vendo e ganho dinheiro / Müün seda ja saan raha
Me deixa, mamãe, subir, deixa subir / Luba mind, emake, luba ronida
Na galha do cajueiro! / Cajueiro oksale!

Wilson Simonal - Na Galha Do Cajueiro by svencapoeira

Sambavariant M Boca Rica esituses:

Papai mas mamãe não quer
Que eu suba no cajueiro
Papai mas mamãe não quer
Que eu suba no cajueiro

Meu deus se eu subir eu caio
Da galha do cajueiro

Galha do Cajueiro - Mestre Boca Rica by svencapoeira

Ja Mestrando Charmi veidi teistsugune capoeira-variant:

É tempo de caju / On akažuu aeg
Vou subir no cajueiro / Ronin cajueiro otsa
Cuidado pra não cair / Vaata ette, et ei kuku
Da galha do cajueiro / Cajueiro oksalt

Do caju tirei castanha / Akažuust eemaldan pähkli
Eu torro ganho dinheiro / Ma röstin [need] ära, teenin raha
Cuidado pra não cair / Vaata ette, et ei kuku
Da galha do cajueiro / Cajueiro oksalt

Cajueiro muito alto / Cajueiro väga kõrge
Eu subi pelo celeiro / Ma ronisin üles aida kaudu
Cuidado pra não cair / Vaata ette, et ei kuku
Da galha do cajueiro / Cajueiro oksalt

etc (kõik sõnad)

Galha do Cajueiro - Mestrando Charm by svencapoeira

CAJUEIRO (autor Jackson do Pandeiro)

Cajueiro, êê, cajueiro ê-á
Cajueiro, êê, cajueiro ê-á

Cajueiro pequenino / Väike cajueiro
Todo enfeitado de flor / Kaunistatud õitega
Eu também sou pequenino / Olen samuti väike
Carregadinho de amor / Kantud armastusest

Tradicional cajueiro / Traditsiooniline cajueiro
Dos meus avós traz lembrança / Mu vanavanematelt toob mälestusi
Testemunha evocativa / Pealtnägija, mis tuletab meelde
Dos meus tempos de criança / Mu lapseaegu

O cajueiro não dá coco / Cajueiro ei anna kookost
Coqueiro não dá limão / Kookospalm ei anna laimi
O amor quando é de gosto / Kui armastus on meeldiv
Não produz ingratidão / Ei tekita see tänamatust

Jackson do Pandeiro - Cajueiro by svencapoeira

CAJUEIRO ABALADOR / Kõikuv Cajueiro (autor Jacinto Silva)

Abala, abala, cajueiro abalador / Kõigu-kõigu cajueiro
Tão pequenino, carregado de flor / Nii väike, kaetud õitega
Fez um balanço na galha do cajueiro / Sidusin cajueiro oksa külge kiige
Ai que saudade onde eu embalançava meu amor / Milline igatsus, kus kiigutasin oma armsamat

Deixei gravado no tronco do cajueiro / Graveerisin cajueiro tüvele
O nome dela e também o coração / Ta nime ja veel südame
Ela jurou que nunca ia me deixar, mas me deixou / Ta vandus, et ei jäta mind kunagi, aga jättis
E agora eu fiquei na solidão / Ja nüüd jäin ma üksi

O nome dela que eu fiz no cajueiro / Ta nimi, mille tegin capoeirole
Faz tanto tempo que o tempo apagou / Sellest on nii palju aega, et aeg sai läbi
É doido um homem que confia em qualquer uma mulher / On segane mees, kes usaldab mistahes naist
Ela foi embora e nunca mais voltou / Ta läks minema ega naasnud kunagi

Cajueiro abalador - Jacinto Silva by svencapoeira

O VALOR DO CAJUEIRO / Cajueiro Väärtus (autor Jacinto Silva)

Quando eu lembro cajueiro / Kui mulle meenub cajueiro
Ai que saudade me dá! / Millist igatsust see küll tekitab!
Uma lembrança bem forte / Päris tugev mälestus
Que faz me acordar / Mis paneb mind ärkama
Sou feliz porque eu vejo / Olen õnnelik, sest näen
O cajueiro florar / Cajueirot õitsemas

Cajueiro quando abala / Cajueiro kui kõigub
Alerta o meu viver / Ergutab see mu elu
Se o abalo é muito forte / Kui kõikumine on väga tugev
Isso faz me estremecer / Paneb see mind värisema
Sua sombra vem da luz / Selle vari tuleb valgusest
É a força do bem querer / See on mu armsama jõud

Agora que estou vendo / Nüüd, kus ma näen
... e o seu valor / ... ja selle väärtust
Eu quero ser pequenino / Ma tahan olla väikseke
Do tamanho de uma flor / Õie suurune
Cajueiro abala-abala / Cajueiro kõigu-kõigu
Cajueiro abalador / Cajueiro, kõikuja

O valor do cajueiro - Jacinto Silva by svencapoeira

CAJUEIRO GRANDE ABALOU / Suur Cajueiro Kõikus (autor Dona Elza)

Cajueiro grande se abalou / Suur cajueiro kõikus
Embala-embalançou / Kõikus-kõikus
Cajueiro grande se abalou

Cajueiro grande abalou - Dona Elza by svencapoeira

CAJUEIRO ABALOU (autor Genival Lacerda)

Laulus juttu sellest, kuidas cajueiro kukkus pikali ja ei lasknud kaugelt tulnud karjal mööd minna. Armatusest ka veidi.

Cajueiro abalou - Genival Lacerda by svencapoeira

Nüüd ka väheke Br. puukirjandust, kus veel rohkem tundeid!

O CAJUEIRO (autor Rubem Braga)

Cajueiro pidi olema juba vana, kui ma sündisin. See elab minu kõige vanemates lapsepõlvemälestustes: ilus, suur, mäe otsas maja taga. Nüüd aga tuli kaart, mis ütleb, et see kukkus pikali.

Ma mäletan üht teist cajueirot, mis oli väiksem ja suri juba pikka aega tagasi. Ma mäletan suhkruõunapuid, cajá-mangot, suuri "ussitaimede" puhmaid (mida me kutsusime lihtsalt "talaks") ja kõrget "seebipuud", mis oli meie rõõm ja kogu ümbruskonna tüdrukute ihaldada, sest pakkus sadu muste pallikesi marmorkuulimänguks. Ma mäletan datlipalmi, ja paljusid põõsaid ja värvilisi lehestikke, ma mäletan ronivaid viinamarju, mis katsid suvekodu, ja tagasihoidlike lillede peenraid, "beijo-lilli", kannikesi. Kõik kadusid; aga suur leivapuu maja kõrval ja hiigelsuur cajueiro seal kõrgendikul olid nagu pühad puud, mis kaitsesid me perekonda. Iga poiss, kes kasvas, õppis selle tüve tundma, selle vilja teravust, parimat kohta, kuhu toetada oma jalg, et ronida cajueiro otsa, et sealt näha kaugemate majade katuseid ja mägesid eemal, tunda kerget kõikumist pärastlõunabriisis.

Viimasel suvel nägin veel teda; see oli nagu alati täis kollaseid vilju ja tangareid. Sadas: aga sellele vaatamata lasin Carybél mäkke ronida, et seda lähedalt näha, nagu keegi, kes tutvustab kaugemalt pärit sõbrale oma armastatud sugulast.

Mu noorema õe kaart ütleb, et see kukkus pikali ühel tuulisel pärastlõunal, raginaga, mis raputas jõekallast; ja kukkus eemale, justnagu mitte tahtes meie vana maja katust purustada.

Õde ütleb, et oli päev otsa heitunud, mõeldes me emast, me isast, meie vendadest, kes on juba surnud. Ta ütleb, et tema väiksed pojad ehmatasid teda; käisid mahakukkunud okste vahel mängimas.

See oli nüüd, septembri lõpus. Cajueiro oli täis õisi.

September, 1954.

cajueiro viljad

Osa tekstist
UM AMIGO DE INFÂNCIA / Üks Lapsepõlvesõber (autor Humberto de Campos, 1933)

       Päev pärast kolimist meie väiksesse majja Camposes Parnaíbas, 1896, kui see lõhnas veel lubja, värvi ja värske savi järgi, pakkus Loodus mulle seal ühe sõbra. Kui ma kaevu kõrval asuvasse pooleliolevasse vannituppa sisenesin, siis avastasid mu silmad põrandal, karedate kivide vahel, mis seda katsid, ühe akažuupähkli, mis oli end lahti murdnud, ennasttäis, taimeihas puuks kasvada. Iseenda ümber kõverdatult paistis see rohkem ussi või krabi, kes kannab oma koda, kui arengujärgus taime moodi. Pähkel hoidis ikka veel kinni kahest esimesest kokkupõimunud ja punaseks muutunud lehest, mis olid nagu kaks painduvat juveeli, mis üritasid põgeneda oma seifist.
       - Emake, vaata, mis ma leidsin! - hüüdsin, rõõmsalt, hoides lühikeste ja karedate käte haardes ebardit, mis ikka veel unistas päiksest ja elust.
       - Istuta see maha, poeg... Pane see kasvama... Istuta see tahaaeda, aiast eemale...

Kiirustan, õnnelikult, koos oma elava pähkliga. Kolm- või nelikümmend meetrit majast, peatun. Teen kätega väikse augu, panen sinna tulevase puu, ümbritsen selle tellise- ja plaaditükkidega. Kastan seda. Kaitsen selle tibude nälja ja kanade ükskõiksuse eest aiaga. Igal hommikul, pärast näo pesemist, langeb lõbusa loputamise vesi just sellele. Jälgin heldimusega selle pehmete lehtede paljunemist. Näen neid värvi muutmas, klorofülli loomulikus arengus. Ja igaüks neist, välja sirutatud ja puhas, on nagu roheline ja liikuv keel, et tänada mind hoole eest, mida talle pakun, armastuse eest, mida talle soovin, maitsva vee eest, mida talle annan.

Mu cajueiro ronib taeva poole, areneb, kasvab jõudsalt. Mina kasvan, aga tema kasvab kiiremini kui mina. Aasta möödudes oleme sama kasvu. Me seisame sirgelt üksteise vastu, et näha, kes on pikem. See on noorukieas puu, elegantne, võluv. Kui ma saan kaheteistaastaseks, siis kannab ta mind juba oma esimestel okstel. Veel mõned kuud ja ma ronin üles, katsetades ta vastupanu. Ta kõigub koos minuga nagu üks suur nooruk, kes kiigutab kätel oma väikevenda. Kuni ühel päeval, kindel tema heraklese tugevuses, ei jäta ma teda enam. Ülendan ta oma laeva mastiks ja igal pärastlõunal ronin kõige püstisemale oksale, kus vasaku käega hoides tugevast varrest, püsti seistes, lasen valla, valjult ja heliliselt, melanhoolse laulu "Chegançast", mis on tol ajal kõige populaarsem pidustus Parnaíbas:

Assobe, assobe, gajeiro, / Roni, roni, mastimadrus,
Naquele tope real... / Sellesse tõelisse tippu...
Para ver se tu avistas, / Et näha, kas sa märkad,
Otolina, / Otolinat,
Areias de Portugal! / Portugali liivu!

Parem käsi silmade kohal nagu kellelgi, kes uurib ekvaatoril horisonti, aga tegelikult uurib ainult naabrite aedu, Dona Páscoa aediku lehmi ja hr. Antônio Santeiro eesleid, ma vastan, oma kisendaval häälel, mida tuul tirib kaugele, seda lõhki rebides, nagu helisärki, kookospalmide kätes ja vanade aedikute postide otsas, mis on kaunistatud melão-são-caetanoga:

Alvíssaras meu capitão, / Head uudised, mu kapten,
Meu capitão-general! / Mu ülem-kapten!
Que avistei terras de Espanha. / Nägin Hispaania maid.
Otolina, / Otolinat,
Areias de Portugal! / Portuguli liivu!

       Värske ja selge mälu taasloob üksteise järel täpselt kõiki eepilisi seiklusi, kõiki melanhoolseid ja lihtsaid vana merelegendi laule, kus majesteetlik mulatt Benedito Guariba kord aastas, oma portugali meremeeste poolt improviseeritud caboclode ees tekitab ärevust Parnaíba liivastel tänavatel. Tugev tuul, mis tuleb Amarração poolt, meenutab mulle suure ookeani briisi. Mu valge särk, maalapse oma, lapendab, narmendades nagu lehviv lipp. Noor cajueiro, kõikudes koos minuga, tekitab mus heisatud masti tunde, see liigub minu ees, silmapiiri kaarel, kus taevas ja maa suud annavad ja segunevad, Hispaania maad ja Portugali liivad.
       Vähehaaval saabub öö. Hall loor mähkub õrnalt lähemate kookospalmiaedade ümber. Dona Páscoa vasikad ammuvad kurvemalt. Nendest eraldatud lehmad vastavad suurema igatsusega. Hr. Antônio Santeiro eeslid kisendavad oma viit vokaali ja kooris „epsiloni“, tähistamaks valilt kella kuute. Hr. Antonio do Monte omad, kaugel, arutavad ja kinnitavad seda kisaga, kärss püsti, vahtides esimeste tähtede kuldseid teri. Ja mina, ühe maasse ankurdatud laeva mastimadrus, laskun kurvalt oma cajueiro lehtedega kaetud mastist, unistades tõusuookeanist, kadestades kadunud meremeeste tormilist elu, kel polnud vähemalt kohustust õppida petrooleumlambi valgel, järgmise päeva tundideks...
       Kui olen kolmeteistaastasene ja tema kolmene, siis läheme üksteisest lahku, mu cajueiro ja mina. Sõidan ära Maranhãosse, ja tema jääb. Kodu jätmise ajal lähen talle siiski head aega ütlema. Kallistades tema tüve, surun ta oma rinna vastu. Läbipaistev ja lõhnav vaik jookseb vigastatud varrest. Kõrgemate okste otsas tärkavad esimesed väiksed ja lillakad õiekobarad nagu külmetavate laste väikesed küüned.
       - Hüvasti, mu cajueiro! Kohtumiseni!
       Tema ei ütle midagi, ja ma lähen ära.
    Tänavanurgalt vaatan veel, üle aia, tema kõige kõrgemat lehte, väikest rohelist kaelarätti lehvitamas hüvastijätuks. Ja ma olen S. Luises, mehepoeg, eluvõitluses, karastamas oma keha raske tööga ja tugevdamas vaimu kannatustega, kui saan pika hõbepaberipaki, millega on kaasas kaart mu emalt: „Saadan sulle selle väikse karbi akažuumaiusega, siirupis. Need on esimesed sinu cajueiro akažuuõunad. Need viivad keele alla, ja ta saadab sulle tervitusi...“
      Kui ma õigesti mäletan, siis Kiplingil on read, kus Ookean, Tuul ja Mets juttu ajavad ja vannuvad. Ja kõige ropum neist kolmest on Mets, sest siis kui lained ja tuuleiilid liiguvad mööda maad ja randu, tema, aheldatuna maa külge puujuurte kaudu, vehib kätega, karjub, vehkleb vihaste okstega, saamata põgeneda ega reisida... Saades oma ema kaardi, nutan, üksinda. Nutan, tema heasoovliku idee pärast. Ja nutan, üle kõige, oma cajueirot kadestades. Miks ei ole mulgi juuri nagu temal, et ma ei peaks lahkuma iial enam maalt, kus ma, vaatamata, mis oli, olin olnud õnnelik?
       Ma lähen tagasi, ometi. Mu cajueiro on nüüd oma käed välja sirutanud, kristlikus püüdes kõigele varju pakkuda. Tema tüvest jookseb vaiku, aga ta kõigub, rahulolevalt, samade sõbertuulte muusika järgi. Tema kõige madalamad oksad moodustavad toole, mida see pakub lastele. Tal on õisi sumisevatele putukatele ja kahvatukuldseid vilju hallidele tangeritele. Ta on noor cajueiro, ja robustne. Ta on kogu elujõus ja oma taimeeksistentsi naiivses hiilguses.
     Üks aasta edasi, ja ma lahkun uuesti. Teistkordne hüvastijätt; teistkordne jumalagajätt, veel tummem, ja veel kurvem:
      -Hüvasti, mu cajueiro!
       Maailm võtab mind oma titaanlike käte vahele, mis on täis pikitud okkaid. See lõbustab ennast minuga nagu Brobdingnagi kuninga tütar kapten Gulliveri haprusega. See monstrum käitub minuga halvasti, haavab mind, piinab mind. Ja mina, surmasuus, tõmbun tagasi Parnaíbasse, naasen, et näha oma maja, ja taasnäha oma sõpra.
       - Mu cajueiro, siin ma olen!
       Aga ta ei tunne mind enam ära. Ma olen mees; tema on vana. Haigus tekitab mulle näoarme, muudab mu välimust, muudab hääletooni. Tema on hiiglaslik ja tume. Ta oksad embavad kookospalme, uputavad apelsinipuid, kellega kurameerivad, või kasvavad üle aia ja pakuvad varju, tänaval, väsinud kitsedele, puhkepaigata kerjustele, ilma omanikuta kanadele... Ma tahan teda kallistada, ja ma ei saa. Tema tüve ümber on tehtud püstine aedik. Suures aedikus, mis on mudasse uppunud, kajab sea hääl... Õie pehmele ja vilja metsikule lõhnale järgnevad allpool muda ja mäda!
       - Hüvasti, mu cajueiro!

doce de caju / akažuumaius

Nagu näha on cajueirol puu kohta palju häid omadusi:
see suur ja tugev, tihti vana ja auväärne, annab palju vilju, mida saab süüa ja müüa, selle otsa on lihtne ronida ja see kõigub toredalt, pakub varju ja tekitab nostalgiat (saudade).
See on ka mõnevõrra ohtlik, kuna selle otsast võib kukkuda või see võib ise pikali kukkuda.

Et sama tulemust meie kliimas saada, tuleks tamm, õunapuu ja pähkel omavahel ristata :)

CM Dorado rääkis, et tema üheks mitte vähem tähtsaks mõtteks oma koolile cajueiro nimeks panemisel oli ka see, et selle hääldamine ei ole mittebrasiillastele liiga raske.

Loo lõpp.

Prantsuskeelne voldik

2011-09-14T13:05:00.001+03:00

Trennid algavad jälle

2011-08-23T22:05:00.003+03:00

Rohkem infot capoeiragem.ee

Capoeira-poeemid 65

2011-08-01T01:19:00.002+03:00

Mestre Moraes Já vi muita falsidade / Olen näinud palju valelikkust

Já vi muita falsidade / Olen näinud palju valelikkust
Parente da traição / Reetmise sugulast
O beijo de Judas é pouco / Juudase suudlus on vähe
Pra fazer comparação / Sellega võrreldes
Cuspir no prato que come / Sülitus taldrikule, kust sööd
Depois que se alimentou / Pärast seda, kui kõhu täis said
É prova que tu combinas / On tõestus, et klapid
Com esse mundo enganador / Selle petva maailmaga
Da minha água bebeu / Minu veest sa jõid
Do meu pão se alimentou / Minu leivast said söönuks
Do obrigado esqueceu / Tänu sa unustasid
E do adeus nem se lembrou / Ja hüvastijätt ei tulnud isegi meelde
Prenderam Jesus na cruz / Jeesus seoti ristile
E você apedrejou / Ja sina heitsid kive
Camará

KALA 2011

2011-06-29T20:51:00.002+03:00

Kauksi puhkebaasis (mis saab sel aastal 50-aastaseks!) toimub tänavu muude tegevuste seas Kauksi Angola LAager (KALA), mis jätkab viimase 3 aasta traditsiooni suvel seal mändide all kokku saada.

Vadiaarima!

Bänner

2011-06-29T13:43:00.002+03:00

Capoeira-poeemid 64

2011-06-16T22:36:00.015+03:00

pildil CM Perna (aka madu rohus:)

M Pedrinho Angoleiro Parece Uma Cobra / Angoleiro on kui madu

Angoleiro parece uma cobra / Angoleiro on kui madu
Se rasteja pelo chão / Ta väänleb mööda maad
E o seu veneno é perigoso / Ja ta veri on ohtlik
Quando não cega, aleija / Kui see ei tee pimedaks, siis teeb vigaseks
Até pode lhe matar / See võib su isegi tappa
Parece praga de madrinha / See on kui ristiema pandud needus*
Quando roga é pra pegar / Kui ta selle "tellib", siis jääb see külge
Andam dizendo por aí / Käivad jutud
Que Angola vai acabar / Et Angola saab otsa
Andam dizendo por aí / Käivad jutud
Que Angola morreu / Et Angola on surnud
Mandinga de Ambalas /Ambalade mandinga
Quilombos do Arerê / Arerê** quilombo
Angola ressuscitou / Taaselustas Angola

* guugeldasin, pidavat kõige kõvem olema
** see on M Arerê, sain teada M Pedrinho enda käest

Escola Cajueiro Estonia promovideo

2011-06-14T08:11:00.002+03:00

Hea kvaliteediga, vaata SUURELT!

Capoeira-poeemid 63

2011-06-07T11:44:00.005+03:00

Zeca Pagodinho lugu Saco Cheio / Kõrini, ladainhaks adapteerinud CM Dorado:

Os habitantes da Terra / Maa elanikud
Eles estão abusando / Nad kuritarvitavad
Do nosso supremo divino / Meie jumalikku ülimust
Estão sobrecarregando / Nad koormavad (Maad) üle
Fazendo mil besteiras / Tehes tuhandeid tobedusi
E o mal sem ter motivo / Ja põhjuseta halba
E só se lembram de Deus / Neile meenub Jumal vaid siis
Quando estão a perigo / Kui nad on ohus
Deus lhe pague, Deus lhe crie / Jumal sulle tasub, Jumal sulle loob
Deus lhe abençoe / Jumal sind õnnistab
Deus é nosso pai / Jumal on meie isa
Deus é nosso guia / Jumal on meie teejuht
Tudo que se faz na Terra / Kõiges, mida teed Maa peal
Se coloca Deus no meio / Aseta Jumal keskele
Olha Deus já deve estar / Jumalal peaks juba
Ficando de saco cheio / Olema kõrini
Camará

3 berimbaud, 3 riiki, 3 päikselist päeva

2011-05-30T11:11:00.001+03:00

Selleks korraks on Vento de Maio läbi, piltide vaatamiseks kliki lingile pildi all ja liigu ürituse kausta.

kristiina.raunoa.com/

Külas olid Contra Mestre Dorado Bordeaux'st, Mico ja õpilased Escola Cajueiro Turku'st ja Canelão õpilastega Os Angoleiros do Sertão koolist Helsingis. Üks video Katoliku kooli saalist siin, teisi vaata sealt: youtube.com/simunista

Toimus ka tänava-roda - Küüni ja Poe tn nurgal -, mille videodest üks siin ja teisi vaata sealt: youtube.com/simunista

Iê o Cajueiro, camará!

Mento de Vaio / Tai Muul

2011-05-16T13:43:00.004+03:00

info aegade ja kohtade kohta: sven@capoeiragem.ee

Capoeira-poeemid 62

2011-04-18T14:14:00.002+03:00

M Moraes Meu Cantar / Minu laul

Certo dia alguém me disse / Kord ütles mulle keegi
Que eu não era cantador / Et ma pole laulja
Mas por medo ou por respeito / Aga hirmust või austusest
Nunca me desafiou / Ei esitanud mulle kunagi väljakutset
Meu cantar tem sentimento / Mu laulus on tundeid
Vem de dentro, vai pra fora / Mis tulevad seest ja lähevad välja
Quando eu canto capoeira / Kui ma laulan capoeirat
Até o valente chora / Isegi julge mees nutab
O peixe nada na areia / Kala ujub liiva peal
Mudo começa a falar / Tumm hakkab rääkima
Canário fica calado / Kanaarilind jääb vakka
Escutando o meu cantar / Kuulates mu laulu
Os inimigos se beijam / Vaenlased annavad üksteisele suud
Cego começa a enxergar / Pimedal hakkab silm seletama
Fraco bate no valente / Nõrk teeb tugevale tuupi
Faço Mercúrio gelar / Ma jäätan Merkuuri
Aleijado vem correndo / Sant tuleb joostes
Pra de perto escutar / Et mind lähedalt kuulata
Camará

Capoeira-poeemid 61

2011-04-12T14:53:00.017+03:00

M João Pequeno de Pastinha Angoleiro

Deus não deu inteligência ao lobo / Jumal ei andnud hundile mõtlemisvõimet
Nem cobra pode voar / Madugi ei oska lennata
Que vale esse corpo todo / Mis on kasu kogu sellest kehast
Mas sem cabeça pra pensar / Ilma peata, millega mõelda
Se ser forte fosse vantagem / Kui tugevus oleks eelis
Ter grande corpo, documento / Siis omaks suur keha tähtsust
Seu Pastinha não existia / Isand Pastinhat poleks olemas
Tava no desconhecimento / Teda ei teataks
Mas toda roda tem um brabo / Ent igas rodas on mõni vihane
Isso não dá pra negar / Seda ei saa eitada
Que pensa que a valentia / Kes arvab, et vaprus
É ter vontade de brigar / On tahtmine kakelda
Se a valentia fosse coragem (colega velho) / Kui vaprus oleks julgus
Invés do corpo usasse a mente / Kasutaks sa mõistust
Tu virarias angoleiro / Sinust saaks angoleiro
E de Pastinha, a semente / Ja Pastinha-seeme

Vento De Maio 2011

2011-03-28T10:24:00.002+03:00

...O vento bateu na folha / ...Tuul koksas lehte
Querendo lhe derrubar... / Tahtes seda kukutada...

...O vento soprou nas velas / ...Tuul puhkus purjeisse
Carregando minha nau... / Kandes mu laeva...

...E o vento leva ela / ...Tuul kannab teda
Marimbondo leva o fim... / Vapsik saab otsa...

...Meia lua corta o vento / ...Meia lua lõikab tuult
Capoeira joga dentro... / Capoeira mängib lähestikku...

...Vento de Maio / ...Maituul
Rainha dos raios de sol... / Päiksekiirte kuninganna...*

* Lõigud erinevatest tuult mainivatest capoeiralauludest (v.a viimane, mis estraadilugu)

Mestre tunnistab

2011-03-28T09:21:00.000+03:00

"Ma armastan capoeirat. Armastan nii palju, et kui keegi oleks suremas ja tal oleks vaja küünalt ning mind saadetaks üht talle ostma... Kui ma kuuleks gungat mängimas... Heakene küll, siis ta sureks. Ilma küünlata."

M Qerson Quadrado

Viva Escola Cajueiro de Capoeira Angola!!!

2011-03-26T10:37:00.005+02:00

Capoeira-poeemid 60

2011-02-20T19:19:00.003+02:00

Hakkan tõlkima M Pastinha käsikirju, enne neid asjakohane ladainha:

M Pernalonga Hoje sei por quê Pastinha se calou / Täna tean, miks Pastinha vaikis

Iê
Hoje sei por quê Pastinha se calou / Täna tean, miks Pastinha vaikis
E consigo ele levou / Ja endaga viis
tudo que tinha pra ensinar / kõik, mis tal oli õpetada
Não viu amor / Ta ei näinud armastust
Amor de verdade / Tõe-armastust
É só apenas vaidade / Ainult edevust
Gente querendo demonstrar / Inimesi tahtmas ennast näidata
Gente vendendo que não tem / Inimesi müümas mida neil pole
e outros querendo comprar / ja teisi tahtmas seda osta
camaradinho

Capoeira-poeemid 59

2011-01-28T12:30:00.018+02:00

Prof Barata Meu Sertão / Minu Kõnnumaa

Quando eu olho meu sertão / Kui vaatan oma kõnnumaad

Eu vejo que tá tudo mudado / Näen, et kõik on muutunud

Vaqueiro anda de moto / Lehmakarjane sõidab mootorrattal

(colega velho) Deixou o cavalo de lá / Ta jättis hobuse sinnapaika

Onde era grande a fartura / Seal, kus oli suur küllus

(colega velho) Não vejo nada plantado / Ei näe ma midagi maha pandud

Seu Zequinha cantador / Laulumees Seu Zequinha

(ai meu deus) Hoje só vive calado / Elab täna vait kui sukk

Onde tinha uma fazenda / Sealt, kus oli talu

(ai meu deus) Hoje passa uma estrada / Läheb täna maantee

Só vejo carro passando / Näen vaid autosid möödumas

(ai meu deus) Onde tá minha boiada / Sealt, kus on mu kari

Cadê meu chapeu de couro? / Kus on mu nahast kaabu?

Aonde tá o meu gibão? / Kus on mu vest?

Não vejo mais nada disso / Ma ei näe neid enam

Por conta da tal evolução / Sellise evolutsiooni pärast

O mundo tá se acabando / Maailm on otsa saamas

(colega velho) E ninguém presta atenção / Ja keegi ei pane tähele

camaradinha

Capoeira-poeemid 58

2011-01-15T20:48:00.004+02:00

M Liminha Jogo de Inveja / Kadedusemäng

Virou jogo de inveja / Sellest sai kadeduse
Covardia e traição / Arguse ja reetmise mäng
É forte pegando o fraco / Tugevam ahistamas nõrgemat
É o irmão batendo irmão / Ja vend peksmas venda
Nesse mundo de meu Deus / Selles Jumala maailmas
Já está tudo virado / Ongi kõik juba pea peal
O cachorro ficou manso / Koer muutus taltsaks
E o gato ficou bravo / Ja kass läks julgeks
No tempo da escravidão / Orjanduse ajal
Era sofrimento e dor / Olid küll kannatus ja valu
Mas o forte ajudava o fraco / Aga tugevam aitas nõrgemat
Que apanhava do feitor / Kes sai karistada isanda käest
Hoje não tem mais feitor / Tänapäeval pole enam isandaid
Mas tem mestre que é patrão / Ent on mestreid, kes on kui peremehed
Que ensina seus alunos / Kes õpetavad oma õpilasi
A bater nos proprios irmãos / Peksma omaenda vendi
Mas eu sou capoeira / Aga mina olen capoeirista
Vem comigo balançar / Tule minuga õõtsuma
Berimbau quando ele toca / Berimbau toob oma mänguga
Faz meu corpo arrepiar / Mulle kananaha ihule

Kaabuga Kobra kutsub

2011-01-09T14:10:00.000+02:00

ALUSTAJATE KUUAJALINE TRENN 11.01-10.02!
TURU 8
T 20.30-21.30
N 20.00-21.30
Registreeru meilitsi sven@capoeiragem.ee!

Mestre vestleb

2011-01-09T14:08:00.001+02:00

"Selle akrobaatika-osaga capoeiras võib lõpu teha, selle capoeira-akrobaatikaga. Akrobaatika-asja pole olemas. Tead, mida ma tahan näha? Autentsust. Teadmisi, osavust, malíciat, väledust. Akrobaatika... On olemas ainult üks capoeira, see on angola. Ära pulli või ma äsan sulle jalutuskepiga. Ära naera, poiss. Sina oled kole ja mina olen ilus."

Antônio da Conceição Morais - M Caiçara

Negros Bantus

2011-01-04T13:32:00.006+02:00

Edison Carneiro kirjutab oma 1937. a raamatus Negros Bantus / Bantu neegrid:

CAPOEIRA DE ANGOLA

Vana lõbustus Brasiilias, see capoeira. Nii vana, pakun, kui bantu neegritega kauplemine...

XVIII sajandi lõpu Rio de Janeiros kohtame capoeiristat, tüüpi, kes „ilma et ta omaks neegri atleetilikku kehaehitust või vähemalt kodaniku tugevat ja tervet väljanägemist, on siiski olend, keda kõik kardavad ja isegi seadusemehed, ettevaatusest, austavad.“ Capoeiristade seiklused olid sellist laadi, et valitsus kinnitas 31. oktoobri 1821. aasta määrusega capoeirale kehalised ning muud karistused. Teame kindlasti, et Bahias eksisteerib capoeira vähemalt XIX sajandist, peaaegu alati seotuna angola eluga. Manuel Querino ütleb, et Bahias eristus capoeirista teistest neegritest selle poolest, et kandis „kõrvas kullast rõngast, mis tähistas jõudu ja vaprust, ja lindiga kaabut.“ Võitlusteteater oli peaaegu alati Sé linnaosa, eriti Terreiro, ja eelistatud päevad naljatlemiseks Palmipuude püha ja Vaikne laupäev, see tähendab, paastu ajal. Siin jällegi häirisid capoeiristad provintsi valitsust, mis, minnes sõtta Paraguayga, saatis paljud, arvatavasti enamuse, neist sõja esiliinile, osad kellest said tuntuks kui kangelased.

Nad said jagu capoeiristadest, aga mitte capoeirast.

Bahia capoeiristad kutsusid oma võitlust vadiaçãoks. Ja nii nagu see toimub linna rahvaüritustel, ei olegi see rohkemat. Neegrid lõbustavad ennast, teesklevad võitlemist ja ometi laulavad:

No jôgo da capoeira / Capoeira-mängus

quem não joga mais apanha!* / kes ei mängi, saab rohkem tappa!

* Võrdle järgmise lauluga:

Ólh'o jôgo da caipira! / Vaata matsi mängu

Quem mais joga menos tira! / Kes rohkem mängib, see vähem teenib!

mis on üsna tuntud Bahia osariigis.

On mitmeid capoeira liike ― a) Angola; b) Angolinha (esimese variatsioon); São Bento Grande; d) São Bento Pequeno; e) Jôgo de Dentro; f) Jôgo de fóra; g) Santa Maria; h) Conceição da Praia; i) Assalva (tervitus) Senhor do Bonfim. Kõik need liigid eristuvad erinevate peensuste poolest, vahel berimbau mängimise viisi poolest, asi, mille ainult capoeiristad ise dešifreerivad.

Capoeira Angola paistab mulle olema kõige puhtam capoeira vorm, mida võiks analüüsida paradigma seisukohast.

Kui on moodustatud „roda“, millesse kuuluvad berimbaude, lehmakellade ja pandeirode orkester (berimbau on täiesti asendamatu), siis sisenevad võitlejad areenile ning kükitavad orkestri ette. Sellest ajast peale ei või nad rääkida. Seal nad on, kükkis, samal ajal kui lauljad laulavad:

Tava no pé da Cruz / Olin risti jalamil

fazendo a minh'oração, / lugedes oma palvet

quando chega Chatharino, / kui tuli Catharino

feito a pintura do cão. / [põrgu]koera värvides.

Ê ê Aroandé! / Luanda!

Yayá, vamos embora, / Lähme siit,

yayá, pelo mar afóra! / üle mere!

Ê faca de ponta, / Taskunuga,

yayá, é de furá. / on torkamiseks.

Yayá, joga pra cá, / Mängi siin,

yayá, joga pra lá. / mängi seal.

Ê ê viva meu mestre, / Elagu mu mestre,

yayá, que me ensinou, / kes mulle õpetas

yôyô, a malandrage, / kavalust,

yayá, a capoeirage! / capoeirat!

Yayá, vorta do mundo, / Maailma tiir,

yôyô, que o mundo dá! / mille maailm teeb!

Alles pärast neid värsse algab võitlus. Capoeiristad kutsuvad seda „ettekirjutuseks“, aga rahvas räägib, et võitlejad „palvetavad“ või „ootavad pühakut“. See lisab võitlusele veel ühe fetišistliku elemendi.

Võitlus demonstreerib angolalase suurepärast kiirust. Too teeb kõige raskemaid kehalisi liigutusi ilma mingi pingutuseta, naerulsui. Ja võitluses kasutatakse kogu keha.

Käsi ei kasutata ründamisel peaaegu kunagi, kui see pole just kaela-löök või näpud-silma, arvestamata mitmeid heiteid, kus käed toetavad vastase keha, et teda visata üle oma pea selja taha. Jalad, vastupidi, täidavad tähtsat rolli, on võitluses asendamatud. Nii on see rasteiras ja rabo d'arraias, mida tuntakse Brasiilias hästi, bananeiras, meia-luas, tesouras, chapa de pés ja väga ohtlikus chibata armadas. Teised löögid nagu cabeçada ja aú (salto), nõuavad võitlejalt kogu tähelepanu, nii nagu rünnakul, nii ka kaitses. Mitte kõik löögid aga pole lubatud. Kui tegemist pole „päris“ võitlusega, kus kõik trikid käiku lähevad, siis löögid neerudesse, südamesse, kõhu kolmnurka, kõrvaotsa pihta, munandikottidesse, niisamuti kui sõrm silma, löök kaela pihta, chibata, bananeira, kiire rabo d'arraia, kiire meia-lua, kiire cabeçada ja heide üle keha on keelatud. Ning punkte arvestatakse, kui vaja, tõeliselt kabalistlike märkide abil, mis on kui tüüp hieroglüüfe, kus iga märk tähendab kindlaksmääratud lööki, mille väärtus on eelnevalt kokku lepitud.

Capoeiristade lemmikkohad vadiação jaoks Bahias on piiratud proletariaatlike linnaosade poolt. Anno Bomi päeval [ilmselt uusaasta] Bôa Viagemis, Bomfimi esmaspäeval Ribeiras, Karnevali ajal Terreiros ja Santa Barbara pidude ajal sama nimega Turul, Baixa dos Sapateiros ja Senhora da Conceição da Praia pidude ajal Mercado Modêlo ümbruses — on capoeira „rodad“ garanteeritud. Veel leidub neid mitmel pool [Bahia] linnas, Massarandubas, Alto das Pontas, Cidade de Palhas, Retiros, Goméas, Largo do Perús, Tanque do Meios, Engenho Velhos, Pitubas, Amaralinas, Quintas da Barras, Rio de São Pedros, Cabeceiras da Pontes, Rio Vermelhos, Capellinha de São Caetanos, Brotases jne. Peale sadamate kutsutakse capoeiristasid vadiaarima Perí-Perísse, Candeiasesse, Mar Grandesse jne.

Capoeira lauludes, mis on üles kirjutatud Manuel Querino poolt, on refrääniks sõna Aloanguê, mis on arvatavasti moondunud vorm Loandast, Angola pealinnast**. Tunnen lapsest saati järgmisi laule, mida võis kuulda capoeira „rodades“ Conceição de Praias:

1) Zum-zum-zum, / Summ-summ-summ,

capoeira mata um! / capoeira lööb ühe maha!

2) Menin' pequeno é dengoso! / Poisike nutab!

Joga de dentro pra fóra! / Mängi seest väljapoole!

Joga de fóra pra dentro! / Mängi väljast sissepoole!

3) No tempo qu'eu tinha meu dinheiro, / Kui mul oli raha,

camarada me chamava parente; / kutsus sõber mind sugulaseks;

quando meu dinheiro se acabou, / kui mu raha otsa sai,

camarada me chamou valente. / kutsus sõber mind tülinorijaks.

4) Tiririca é faca de cortá. / Tiririca*** on nuga lõikamiseks.

Prepar'a barriga pr'apanhá! / Pane kõht hoopideks valmis!

5) Camarada, bota sentido! / Sõber, pane tähele!

Capoeira vae te baté... / Capoeirista tuleb sulle peksa andma!

** On ka teisi vorme — Aloanda, Aroanda, Aroandê... jne. "O" nendes sõnades on vaikne.
*** Ka oli see üks tanst, mida tantsiti XX saj. esimesel poolel São Paulo samba-rodades.

Kui need laulud nii ülejäänutest eraldada, siis ei ütle need midagi.

Instruktiivsemad on kahtlemata uuemad nagu alljärgnevad, mis kogutud minu poolt:

1) Ê aquindèrreis! / Kuningas aidaku!

Ê Aroandé! / Luanda!

Que vae fazé? / Mida kavatsed teha?

com capoeira? / capoeiristaga?

Elle é mandingueiro / Ta on mandingueiro

e sabe jogá... / ja oskab mängida...

Sellest segadusest paistavad tüüpilised portugali väljendid (aqui d'El-Rey!) ja aafrika (Aroandê, moonutus Loandast) või aafrika päritoluga terminid (mandingueiro, mis on tuletatud mandê või mandinga neegritest).

2) Dona Maria, como vae você? / Dona Maria, kuidas sul läheb?

Vim de má para te vê. / Tulin merelt, et sind näha.

Você como passou? / Kuidas sul läinud on?

On teada, et dona Maria tähendab Bahia afro-bantude canbomblés vee-emakest, gêge-nagô Yêmanjád. Siin on vaid üks komplikatsioon. Capoeirista tuleb merelt, et teda näha... Miks?

Juhtumisi ajab teine laul selle joonde:

3) Como vem do má, / Kuidas tuled merelt,

dona Margarida? / dona Margarida?

Mulle tundub, et see Margarida on seesama dona Maria, kelle nimi muudeti, et see värssi sobiks.

4) Ô gomma de gommá! / Tärklis tärgeldamiseks

Ô gomma de gommô! / Tärklis tärgeldamiseks

Ô gallo cantou, / Kukk laulis

ô côcôrôcô... / Kikerikii...

5) Desiderio de Sauhype, / Desiderio Sauípest

— ô cabra pra amarrá! — / tüüp, kes oskab siduda

quand'dá um nó escond'a ponta, / kui ta teeb sõlme ja peidab otsa,

não ha quem possa desatá! / pole kedagi, kes suudaks seda lahti siduda!

6) Óie que a cobra lhe morde, / Madu hammustab sind,

— Sinhô São Bento! / Püha Benedictus!

Óie a cobra damnada, / Neetud madu,

— Sinhô São Bento! / Püha Benedictus!

Óie o bóte da cobra, / Mao mürk,

— Sinhô São Bento! / Püha Benedictus!

Óie o laço da cobra, / Mao sõlm,

— Sinhô São Bento! / Püha Benedictus!

7) Cobra mordeu São Bento, / Madu hammustas Püha Benedictust

— Caetano! / [Püha] Cajetan!

See viimane laul on juba moonutus cabôclo candombléde laulust Santo-da-Cobra.

Järgmiseks vaadake aga üht chulat, mis on huvitav igas aspektis:

Cae, cae, Catharina, / Tule välja, Catharina****

sarta de má, vem vê Dalina. / hüppa välja merest, tule vaata Dalinat.

Quem te ensinou essa mandinga? / Kes sulle seda mandingat õpetas?

— Foi o nêgo de sinhá. / See oli emanda neeger.

O nêgo custou dinheiro, / Neeger maksis raha,

dinheiro custou ganhá. / raha teenimine võttis aega.

Cae, cae, Catharina, / Tule välja, Catharina

sarta de má, vem vê Dalina. / hüppa välja merest, tule vaata Dalinat.

Amanhã é dia santo, / Homme on püha

Dia do Corpo de Deus. / Corpus Christi

Quem tem roupa vae na missa, / Kel on rõivad, läheb missale,

quem não tem faz como eu. / kel pole, teeb nagu mina.

Cae, cae, Catharina, / Tule välja, Catharina

sarta de má, vem vê Dalina. / hüppa välja merest, tule vaata Dalinat.

Minino, quem foi teu mestre, / Poiss, kes oli su mestre,

quem te ensinou a jogá? / kes õpetas sind mängima?

— Sou discip'o que aprendo. / Olen õpilane, kes õpib.

Meu mestre foi Mangangá. / Mu mestre oli Mangangá.

Na „roda“ que elle esteve, / Rodas, kus tema oli,

outro mestre lá não ha. / teisi meistreid polnudki.

Cae, cae, Catharina, / Tule välja, Catharina
sarta de má, vem vê Dalina. / hüppa välja merest, tule vaata Dalinat.

**** Tänapäeval on refrrään selline: Sai, sai, Catarina / Tule välja, Catarina, siin aga on sai asemel cai / kuku, mis ei tundu kuigi loogiline - jääb praegu mõistatuseks.

Nendes lauludes tuleb tähele panna — a) loomade nagu mao, kuke jt kohalolu (totemism); b) religioosset sünkretismi, Jumala ihu koos dona Maria ja Senhor São Bentoga; c) jõuliseks muudetud või sinnapoole teel isikuid nagu Antonio Pequenino, Pedro Porrêta, Desiderio de Sauhype ja Mangangá*****; d) orjanduse meenutamist („o nêgo de sinhá“... jne).

***** Mangangá oli ühe hästi tuntud capoeirista, Santo Amarost pärit Besouro, hüüdnimi. Too oli politsei vastu toimunud uskumatute noavõitluste legendaarne kangelane. — Termin, Jayme de Séguieri sõnul, on brasiilia päritolu ja nimisõnana tähendab üht kahetiivaliste putukate liiki, kelle hammustus tekitab külmavärinaid ja palavikku, samal ajal kui omadussõnana tähendab „hiiglaslikku, väga suurt“. Nii suurt nagu Besouro kuulsuski...

Mitte alati, siiski, ei ole laulud originaalid, sest laulja kasutab rahvalaulude katrääne, mida lisab lauludesse:

1) Vamos no mangue, / Lähme sohu,

lá tem caranguejo. / seal on krabisid.

Vamos na cama, / Lähme voodisse,

lá tem percevejo... / seal on lutikaid...

2) Quem quizé peixe gelado, / Kes tahab jäätund kala,

vá na praia da Preguiça. / mingu Preguiça randa.

O 19 tá acabando / 19. teeb lõppu

co'os sordado da Poliça. / Politsei sõduritele.

3) Amanhã é dia santo, / Homme on püha,

vou-m'embora pro sertão. / lähen ära sertãosse.

Candieiro de dois bico / Kahe haruga õlilamp

não lumeia dois salão. / ei valgusta kaht saali.

19 ühes nendest katräänidest on 19. Ratsapataljon, sõjaväearmee, mis asub Bahias.

Väga huvitav on estramboté [mingi riimiliik] ühes nendest katräänidest, see, mis räägib Jumala ihust:

As palavra n'era tanta, / Sõnadest jäi väheks,

o rojão de São Matheus! / see on Püha Matteuse komme!

Siin vastab rojão Püha Matteuse tavale, viisile.

Bahial ja Brasiilial on nendes lauludes oma koht:

Ê rua de Baixo! / Baixo tänav!

Ê Morro de São Paulo! / São Paulo mägi!

Ê Rio de Janeiro! / Rio de Janeiro!

nii nagu ka joogiveel:

Ê agua de bebê, camarada! / Joogivesi, sõber!

Ja veelgi, nii kiirustajatele kui kõiketeadjatele, see tähelepanek, mis ei ole kuidagi vastuolus**'**:

Brincá com capoeira? / Nalja teha capoeiristaga?

Elle é bicho farso... / Too on ebaaus elukas...

Laul, tõele au andes, on monotoonne, iga värss korratud koori osas, kui mitte tervenisti, siis vähemalt poole pealt lõpuni. Ning vahel lisatakse onomatopöa — ha-ha-ha-hai, lê-lê, lai-lai. Capoeiristale, ometi, loeb laulu monotoonsus vähe:

Ora, póde vadiá! / Võib vadiaarida!

Vadiaarida! Ta ei taha muud, kui seda. Muu teda ei huvita...

**'** Manuel Querino kirjutab 1916 A Bahia de outróras: „capoeirista oli umbusaldust äratav isik ja alati valvas. Lähenedes jalutades tänavanurgale, võttis ta koheselt suuna tee keskele; kui keegi hakkas kedagi tervitama, siis hüppas capoeirista äkitselt eemale, eesmärgiga vältida agressiooni, mis sest, et kujuteldavat.“

Mõned aastad tagasi hakkas capoeira-mäng huvitama Bahia elanikkonna keskklassi.**''**

Capoeirista Bimba avas just ühe capoeira-kooli. See haruldaselt väle neeger kinnitas mulle, et tema capoeira ei ole enam Angola oma, vaid selle arendus, sest kasutab erinevaid teiste võitlusviiside lööke, maadlusest poksi ja jūjutsuni. Isegi nii palju, et Bimba nimetas oma erilise capoeira luta regional bahianaks.

Bahia suurim capoeirista on Samuel „Querido de Deus“, kinnitavad mulle neegrid, üks märkimisväärse kehalise väledusega kalamees. Palju räägitakse capoeiristadest Maré (laevalastija), Siri do Mangue, Santo Amarost, ja üks teatud Oséas, kes avas capoeira-kooli Rios.

Sellele vaatamata on capoeira laialilagunemise protsess kiirenemas...

**''** Viimasel ajal, Odeoni pargi väljakul, Largo da Sél, võtavad mõned Bahia capoeiristad mõõtu, saavutades suurt piletiedu.

Kõigele vaatamata — vaatamata neegri paremale kohandumisele Brasiilia ühiskonda, vaatamata poliitilisele reaktsioonile, vaatamata kiirenevale koostlagunemisprotsessile ja capoeira sümbioosile teiste võitlusvormidega — paljastab capoeira, ja eriti capoeira de Angola, tohutut elujõudu. Progress teeb talle ometi varem või hiljem halastuslasu. Ning capoeira koos teiste neegrifolkloori elementidega taandub väikestesse rannaküladesse...

Palju õnne, Väike Juhan!

2010-12-28T02:22:00.006+02:00

Täna 27. detsembril on 93. sünnipäev universumi vanimal capoeiristal Mestre João Pequenol. Meie võime juba magada, aga Brasiilias pidu veel käib. Paslik on selleks puhuks tõlkida üks 2006. aasta artikkel, milles mestre hämmastab nii mõnegi väljaütlemisega.

MESTRE PASTINHA PUUDUB, JOÃO PEQUENO ON MANTLIPÄRIJA

Tekst ja fotod: Brígida Rodrigues

"Kui ma suren, matke mind Lapinhasse," alustab João Pequeno laulmist, kui saabub varakult rodasse, mis toimub Vila Cultural Brasili "terreiros" (tagahoovis), Londrinas (Paraná osariigis), 5. Oficina de Capoeira Angola de Londrina (Londrina 5. Capoeira Angola õpitoa) käigus. Õpilased ootasid mestre saabumist järjekordse Jurandiri ja Zoinho, Mestre reisidel üle kümne aasta hoolsate ja lahutamatute õpilaste poolt juhitava treeningu alguseks. Need kolm jätsid oma tegemised Forte Santo Antonio Alem do Carmos, Bahias (kus alates 1982-st asub Academia de João Pequeno de Pastinha), et oma kohalolekuga kaalu lisada iga-aastasele üritusele, mida korraldab Marcelo Pinhatari, capoeirista, kes pärast kaht ja poolt aastat Mestre kõrval lahkus Salvadorist, et viia Angola-mängu õpetused Paranásse.

"Rohkem ma ei laula," ütleb ta, katkestades capoeira-laulu. "Miks mitte, mestre?" küsib üks vähemalt viis generatsiooni noorem capoeirista João Pequenolt, kes 88-aastaselt vaigistab noorimad vastusega: "Sest mina ei kavatse surra".

Õpilaste vaikimine austab sestpeale João Pequeno surematust, kes oli otsene õpilane ja kooli esimene treener (õpetaja) Vicente Ferreira Pastinha (1889-1981) koolis, kes oli 40-ndatel vastutav maailma esimese capoeira-kooli loomise eest. Seal õpetas João Pequeno põlvkonnale meistritest capoeiristadele nagu João Grande, Moraes ja Curió. 23. ja 24. septembril andis vanim capoeira-mestre järgneva intervjuu Jornal Capoeirale:

Kus te sündisite?

Aracis [Bahia siseosa], kust oli pärit mu ema, kus elas mu ema isa. Ja mu isa oli pärit Tanquinho de Feirast.

Mestre, te räägite, et teie isa oli härjaajaja. Kuidas oli olla härjaajaja sertãos [e.k kõnnumaal]?

Ei olnud härjaajaja! Ta oli kau-boi!

Ja kuidas see oli?

See oli sertãos. Sa hoolitsed farmi eest, kauboid käivad metsas metsikuid härgi püüdmas. Kõigil on nahast riided, jalas olevat kutsutakse sääriseks, kas pole? Neil on vestid ja jakid.

Ja teie ei õppinud kauboiks, ega?

Ei, isegi lüpsta ma ei oska... [naer]

Mestre, olen kuulnud lugusid teie kohta... Sain teada, et te olite Bahia hirm...

Need olid mina ja João Grande. Me olime mängu-vennad. Meid hüüti "Pastinha malakameesteks". Just nii, Jumala eest... Aga João Grande on vana, vajab tuge, aga mina mitte, mina olen tegus... Mina ei taha vanaks saada. [naer]

Ja te arvate, et elate veel kaua?

Igavesti. Praegusel hetkel oleme Kristuse aastatuhande lävel ja kõik, kes on surnud, ärkavad ellu. Mõned selleks, et elada igavesti. Ja teised, kes on ingel Lutsiferi poolel, kaovad koos temaga.

Mis on teie religioon?

Ma olen kristlane. Vahel käin kirikus. Mitte iga päev, aga vahel käin mõnd missat vaatamas.

Mis on capoeira teie jaoks?

Capoeira on osa mu elust. Võin öelda, et see on mu amet. Mu tööamet on kiviladuja. Ma olen kiviladuja ja maaler. Aga capoeira pärast jätsin ma kõik ja elan ainult sellest.

Mis ajast te alustasite capoeira mängimist?

Capoeiraga tegelen ma juba lapsest saati. Mind valmistas ette mestre Pastinha. Olin umbes 40-aastane, kui alsutasin koos Härra Pastinhaga. Täpselt ei mäleta...

Ja kui vana oli härra Pastinha?

Ta oli üle seitsmekümne. [naer]

Ja tänapäeval käite te ikka capoeira-rodas?

Ma mängin, laulan, mängin pilli, teen kõike. Tead, kui vana ma olen? Sain just 89-aastaseks.

On teil retsepti anda?

[Pärast pikka naeru] Ma ei tea. Ma ei võta ravimeid. Ainult mõnikord, kui olen haige. Aga, et kaua elada, selleks ma ei tea, milline on hea rohi... Ma tean, et on hea hästi süüa, tervist tugevdada.

Ja mängida capoeirat?

Capoeirat mängida on hea. Capoeira on vabadus.

Kas te arvate, et capoeira võib aidata inimestel, kel on limitatsioone, neist üle saada?

Kindlasti. Capoeira ravib isegi haigusi.

Capoeira mängimine pikendab eluiga?

Seda ma ei tea, sest on capoeiristasid, kes surevad noorelt.

Kõvad kutid?

Tühjagi! Kõva kutt elab kauem... [naerupahvak]

Teie olete kõva kutt?

Ei ole [naer]. Ma tahtsin olla kõva kutt. Vanasti oli capoeira angola võitlus. Ja ma kuulsin räägitavat võitlusest, millega sai vastasele ära teha ilma et peaks teda kinni hoidma. Kui ma nägin capoeirat, siis ütlesin, ah, see on hea. Aga mu ema, nähes mu kavatsusi, palus mu eest Jumalat. Ja mina, selle asemel, et jätkata seda hullu mõtteviisi, olen selline, tundeline. Ma nutan iga asja peale, mis tekitab emotsiooni.

Kas mees tohib nutta?

Tohoh, mis loba see on... On mehi, kes nutavad rohkem kui naised.

"Mis päeval teil sünnipäev on?" küsin ma pärast seda, kui olen kuulnud peost, mida tavaliselt peetakse päeval, mil mestre sündis. "See on... Ma pole päris kindel... Ma tean, et see on detsembrikuus," lõpetab ta kahtlemise. Aga hetk hiljem, puudutades nimetissõrmega laupa, jätkab ta: "Ma muretsen oma mõistuse pärast."

Minevikus sai João Pequeno tänu kiirele ja madalale mängule hüüdnime Cobra Mansa tänu ladainhale, mille Pastinha tegi talle ja João Grandele. Tol ajal (70-ndatel) olid mõlemad juba mestre poolt – kes ütles, et oli neile õpetanud isegi "kassihüpet" – valitud "tuleviku suurteks capoeiristadeks". Tänasel päeval pärast nii paljusid ringe ümber maailma, valmis 27. detsembril 2006 saama 89-aastaseks, pingutab João Pequeno, et ta mälu ei kaoks. Kell 7 on ta juba üleval, et vältida Jurandiri ja Zoinho naljatlemistel sihtmärgiks olemist. Kui mõni noorem capoeirista tuleb teda õnnitlema, siis võetakse ta vastu tüüpilise liigutusteseeriaga, mis tabavad ootamatult ja panevad peatuma viisil, mida kogetakse esimest korda. Ta tantsib noorte keskel ikka veel sambat ja reggaet. Capoeira rodas, kus tal on alati käes baqueta (peenike pulk berimbau mängimiseks), mille funktsioon on ka kõige vähem tähelepanelike tähelepanu juhtida, tõuseb João Pequeno ja näitab ette neile, kes ei tea mängu aluseid, kõike seda armastaval viisil, täpselt nagu ütles Pastinha kord, olevat capoeira.

Mida te arvate sellest, et Jurandir ja Zoinho teid kogu aeg saadavad?

See on tore! Mul on väga head seltsilised. Tema isa [pöörates Jurandiri poole] oli mu capoeira-kaaslane João Grande.

Mis on teie arust oluline, mida õpilased peaks teadma, et oma tööd jätkata?

Tähtis on, et nad tegeleksid capoeiraga nagu nägid seda minu juures ja hoiaksid teda niisamuti nagu mina seda teen. Ma olen juba terve maailma läbi käinud...

Kas te olete mõelnud Brasiiliast lahkumise peale?

Ma tahan terve maailma läbi käia, et capoeirat näidata, aga lahkuda Brasiiliast, lahkuda Bahiast, seda mitte.

Kas te arvate, et capoeira kannatab ikka veel eelarvamuste käes?

Ei arva. Capoeira on praeguseks kunst ja capoeirista on kunstnik.

Tol ajal võis see, kes capoeirat mängis, kinni minna?

See oli malandro, vagabond...

Kas teie olite kinni?

Kui ma capoeirasse tulin, oli capoeira juba vaba.

Kas capoeira oli varem vägivaldne?

See on sama asi. Mõned lõid vägivaldset capoeirat, aga sellest ei saanud asja. Nagu capoeira regional. Mestre Bimba tegi selle. Ta oli võitleja ja arvas, et capoeira Angola oli nõrk. Nii ta pani sellesse teisi võitluslööke ja nimeks regional. Ta ütles nii: "ma nimetasin selle regionaliks, sest selles on asju, mis tulevad regioonidest." Aga igaüks paneb uusi lööke juurde. Isegi härra Pastinha pani. Mina samuti.

Kas te peate capoeira angolat nõrgaks?

Ei, ma ei pea capoeira Angolat nõrgaks. Temas ei ole neid lööke, mida regionalis, aga kui vaja, siis me suudame lüüa [naer].

Kas võib öelda, et capoeiras on olnud kedagi, keda peeti suurimaks mängijaks?

Kõige rohkem räägiti Härra Pastinhast. Oli teisigi, kes nüüdseks on surnud, aga kõige suurem mängija oli Vicente Ferreira Pastinha.

Mida head oli Mestre Pastinha juures õppimises?

Ta oli mu Mestre. Kõike, mida ma tean, õpetas tema mulle. Kui ta oli suremas, siis ütles ta: "João, hoolitse selle eest. Hoolitse selle eest, sest ma suren, aga seda ainult ihus. Vaimus ma elan. Kuniks on capoeira, minu nimi ei kao." Ja siis hakati mind kutsuma João Pequeno de Pastinhaks. Pastinha de Vicente Ferreira.

Mestre, mis on "kassihüpe", millest Mestre Pastinha rääkis?

Ma ei tea, kuidas see capoeiras on. Ma tean, et kass teeb nii: kui ta tahab midagi püüda, siis ta jääb passima. Kui loom talle läheneb, siis ta ta hüppab peale ja püüab kinni. Härra Pastinha ütles, "ma õpetasin neile kõike, isegi kassihüpet."

Mestre Pastinha tegi ühe ladainha, kus kutsub teid taltsaks maoks...

Need olid mina ja João Grande. Mina olin taltsas madu ja João Grande oli kull. Seda selle pärast, et minu capoeira rullus alati põrandal ja João Grande oma oli kõrge capoeira. Seega pani härra Pastinha mulle hüüdnimeks taltsas madu ja João Grandele kull.

Kas te saate seda laulda?

Na minha academia tenho "dois menino" / Mu akadeemias on kaks poissi

Todos dois se chama João / Mõlema nimi on João

Um é cobra mansa / Üks on taltsas madu

E outro é gavião / Ja teine on kull

Quando um anda "pelos ar" / Kui üks käib õhku mööda

O outro se enrosca pelo chão / Keerleb teine mööda maad

camaradinha.

Ja milline on laul, mis teile kõige rohkem meeldib?

Selleks on ladainha [alustab laulu]:

Quando eu aqui chequei / Kui ma siia jõudsin

A todos eu vim louvar / Tulin kõiki kiitma

Vim louvar a Deus primeiro / Kiidan Jumalat esimesena

E "os morador" desse lugar / Ja selle koha elanikke

Agora tô cantando / Nüüd ma laulan

Cantando, dando louvar / Laulan ja kiidan

Tô louvando a Jesus Cristo / Kiidan Jeesus Kristust

Porque nós abençoou / Sest tema õnnistas meid

Tô louvando e tô rogando / Kiidan ja palun

Ao Pai que nós criou / Isa, kes meid lõi

Abençoe esta cidade / Õnnista seda linna

Com todos seus moradores / Kõigi selle elanikega

E na roda de capoeira / Ja capoeira rodas

Abençoe jogadores / Õnnista mängijaid

camaradinha.

Mulle meeldib laulda. Kui ma kusagile lähen, siis meeldib mulle seda ladainhat laulda.

"Capoeira tegi minust doktori," ütleb mestre João Pequeno katkestades 5. Oficina de Capoeira Angola de Londrina debati pärast seda, kui on silmade särades jälginud kõige nooremate kommentaare 09/01/2003 seaduse 10.639 kohta, mille järgi on Brasiilia põhi- ja keskkooliõppes kohustuslik õpetada Aafrika Ajalugu ja Kultuuri. Hetkel, mil keegi mõtiskles selle üle, kas capoeira-õpetajal oleks vaja end koolitada akadeemilises õppes, et koolides töötada, andis João Pereira dos Santos, kellel ei olnud võimalusi, et Bahia sisemaal õppida, endast märku, et rääkida oma diplomitest. Peale tiitli Dr. Honoris Causa, mille ta sai Uberlândias (MG), on mestre João Pequenol veel Comendador República tiitel, mille andis talle minister Gilberto Gil Brasílias, Cidadão da Cidade de Salvador, mille andis linnavalitsus, ja Mérito dos Palmares, Serra da Barrigast, Alagoases, mis oli Quilombo dos Palmarese viimane kindlus.

"Spetsialist", kui tegemist on korraliku vestlusega, sõltumata teemast, kui see puudutab Capoeira Regionali, on João Pequeno kategooriline: "see sai otsa, kui Bimba suri." Tšempionaatide suhtes esitab mestre ühe uudse ettepaneku, mille järgi käiks võistlus capoeira-koolide vahel ja autasustataks gruppe atleetide asemel. "Et teha capoeirast võrdväärne sport sellele, mis jalgpall on täna," kirjutab Mestre João Pequeno oma raamatus, Uma vida de Capoeira. "(...) Capoeiristad võiks olla professionaalid ja elada selle pealt sissetulekust," näeb mestre ette.

Ja mida te arvate capoeira angola tšempionaatidest?

See on ka hea. Siiani pole olnud võimalik koolides tšempionaate korraldada. Mina tahaksin, et see oleks osa capoeirast, koolid, mis korraldaksid tšempionaate. Tšempion oleks capoeira-kool, millel on õpilased, kes võidavad kõiki teisi koole.

Kas teil on mingi visioon, kuidas capoeira saab olemas tulevikus?

See saab olema sama, mis praegu. See jätkub sama asjana [palju naeru]. See on nii, et varem oli capoeira malandrote asi ja tänapäeval toimib capoeira juba nagu kunst.

Mestre, mida te arvate capoeira contemporâneast?

Contemporânea on see, mis säilib edaspidigi. See on sama capoeira, sest capoeira regionali tegi Bimba. Bimba suri ja capoeira regional sai otsa.

Mis te arvate angoleirost, kes mängib capoeiristaga, kes treenib capoeira regionali või contemporâneat?

Ma arvan, et keegi ei tegele enam capoeira regionaliga. Aga nad võivad koos mängida. Nad tegelevad capoeira regionaliga ainult sellepärast, et capoeira angolat mängitakse rohkem maas. Ja regionali kõrgemal.

Kas te võiksite rääkida noa, habemenoa ja matšeete kasutamisest capoeira-mängus? Kas seda tehti Santa Maria rütmil?

Ei, selle jaoks ei olnud kindlat rütmi, aga me panime noatreeningu capoeirasse. Mäng habemenoaga ei ole capoeirast pärit... Habemenuga oli vanasti capoeiristade relv. Härra Pastinha kasutas samuti üht. Noa nad panid capoeirasse. Me naljatlesime noaga, treenisime mängu sellega. Kõik oli harjutatud. Olemas on nii noa- kui matšeetemäng. Aga et seda õppida, on sul vaja treenida, ilma treenimata ei õpi midagi...

Mis te arvate, mis on capoeiras tänapäeval sellist, mis ei ole hea?

Capoeira on tänapäeval hea. On kohti või inimesi, kes tegelevad capoeiraga tänaval. Kool peab olema siseruumis, eksole? Ja tänav ei või olla capoeira-kool. Ja see tänaval on malandroasi, vagabondiasi. Näiteks, kui keegi tahab lapse capoeirasse panna, aga capoeira-roda tänaval pole midagi väärt, ainult akadeemia-treeningud on lapse õpetamiseks. Raha teenitakse capoeiras õpilase pealt. Ja õpilane peab maksma, et õppida. Akadeemiates tuleb maksta.

Kas eksisteerib side candomblé ja capoeira-rituaali vahel?

Ei. Ainult laul, mida lauldakse candomblés ja capoeiras ka. Aga Capoeiral ei ole sidet Orixága.

Aga asjad, mis juhtuvad capoeira-rodas, mille kohta öeldakse, et see on roda energia?

Ah, jah, kui berimbaul läheb traat katki. Nii öeldakse, aga ma arvan, et see pole nii. Läheb katki, sest on kulunud, nii läheb katki...

Räägitakse sellist lugu, et kes naisega magab, ei või pärast berimbaud mängida. On see tõsi?

See on tõsi, sest siis on ta avatud kehaga. See on üks traditsioon, mis on capoeiras, aga keegi ei austa seda. Kui magasid naisega, siis on hea, kui berimbaud üldse ei puutu. Ei tohi isegi capoeirat mängida. Sul on keha räpane.

On mõni teine traditsioon, mida tänapäeval ei austata?

Õpilane teeb chamadat mestrele. Seda ei tohi... Õpilased võivad "kutsuda" üksteist. Aga mestret mitte.

Nii et mina võin teha chamadat Zoinhole?

Võid. Aga see ei ole kuigi õige, et naine teeb chamada mehele. [naer] Aga seda juhtub... [Zoinho küsib: "kas see pole mitte seksism? Vanasti ei olnud capoeiras naisi. Aga kas tänapäeval pole mitte õigused võrdsed, mestre? Kas naine on vähem kui mees?] Naine on nõrgem kui mees, poiss... Ei tohi teha mitte, poiss... Võib isegi teha, aga see pole õige.

Ja mida te arvate sellest, kui naine mängib rodas berimbaud?

See ei ole kuigi hea... Aga kui ta oskab mängida, siis võib mängida, pole tähtsust. Ainult on üks asi: see käib nii meeste, kui naiste kohta. Kui nad koos magavad, siis jääb nende keha avatuks.

Lõpetuseks, mida tahaksite te jätta sõnumiks neile, kes alustavad capoeiraga, mida võiks lugeda Jornal Capoeiras ja võtta kaasa kogu eluks?

Mulle meeldib anda üht nõu: kes tegeleb capoeira või tahab tegeleda, tegelegu capoeiraga armastusega. Sest ma ei tahaks capoeirat juhtida halvale teele. Capoeira on kasulik meie elule, tervisele, kõigele. Tegele capoeiraga armastusega! Sest vanasti oli capoeira kõvade kuttide asi ja tänapäeval ei ole... Sest täna ma palun Jumalat, et capoeirast saaks amet, mitte spirituaalne, vaid personaalne. See on mu sõnum, mida saata neile, kes juba teavad ja tahavad ka capoeirat õppida.

HJ

2010-12-23T09:59:00.002+02:00

HJ, minu inimesed!

Seotud sambaga

2010-12-20T18:22:00.024+02:00

Capoeiras loetakse lubatuks laenata laule muudest afro-brasiilia manifestatsioonidest - jongost, cocost, cacuriást, eelkõige sambast, ja mujalt. Paljud laulud on capoeirasse "laenatud" nii kaua aega tagasi, et polegi enam võimalik kindlaks teha, kes ja kus nende autor oli. Olen varemgi maininud selle kohta käivat sõnapaari dominío popular või domínio público (kindlakstegemata päritoluga folkloor, rahvaloome), aga kui vaatame mõningaid uuemaid capoeira-laule, siis on huvitav avastada, kustkaudu neid on capoeirasse integreeritud.
Alljärgnevalt mõned lood, millest on inspiratsiooni saanud CM Forró ja M Marrom. Lõpu poole üks mujalt laul ka.

SANTA MARIA
(autor Paulo César Pinheiro)

No terreiro da lua / Kuu terreiros
Santa Maria
Não tem mais quebranto / Pole enam kurja silma
Santa Maria
Tem jogo de roda / On ringimäng
Santa Maria
Tem roda de santo / On kaitstud roda
Santa Maria
A espada do anjo / Ingli mõõk
Santa Maria
Acendeu candeeiro / Süütas õlilambi
Santa Maria
Louvando São Jorge / Ülistades Püha Jüri
Santa Maria
O santo guerreiro / Püha sõdalast
Santa Maria

Santo Jorge é o guarda da lua / Püha Jüri on kuu kaitseja
Sentinela da estrela-guia / Petlemma tähe valvur
O dragão caiu morto na rua / Draakon langes surnuna teele
Sob a lança do santo vigia / Valvel pühaku piigi läbi
A Rainha chamou seu soldado / Kuninganna nimetas oma sõduri
Pelo chefe da Cavalaria / Ratsaväe juhiks
Santo Jorge foi condecorado / Püha Jüri sai ehitud
Cavaleiro de Santa Maria / Santa Maria rüütliks

[Refrään]

Quando a lua alumia um terreiro / Kui kuu valgustab terreirot
O major desce da montaria / Siis tuleb major* hobuse seljast
Santo Jorge virou padroeiro / Püha Jürist sai kaitsepühak
Tem seu quadro cada academia / Igas akadeemias on ta pilt
É que pra se acabar cativeiro / Lõpetamaks orjust
Nos terreiros do chão da Bahia / Bahia terreirodes
Santo Jorge é que foi o primeiro / Püha Jüri oli esimene
Capoeira de Santa Maria / Santa Maria** capoeirista

Sérgio Pererê näidendis Besouro Cordão de Ouro:

CM Forró capoeiras:

SOBRADO DE MAMÃE / Emakese maja
See on originaalis Caetano Veloso lugu Purificar O Subaé / Cantiga Para Janaína / Puhastada Subaé / Laul Janaínale ja esitab seda Maria Bethânia. Teemaks Subaé jõe reostamine mürgiste metallidega.

"Quem castiga nem é Deus / "Kes karistab, pole mitte Jumal
"É" os avessos..." / "Vaid vastalised..."

Purificar o Subaé / Puhastada Subaé
Mandar os malditos embora / Saata need neetud minema
Dona da água doce quem é / Magevee emand kes on
Dourada rainha senhora / Kuldne kuninganna
O amparo do sergi-mirim / Sergi-mirimi jõe aitaja
Rosário dos filtros da aquária / Akvaariumifiltrite helmekee
Dos rios que deságua em mim / Jõgede, mis jooksevad tühjaks minus
Nascente primária / Peamine allikas

Os riscos quer corre essa gente, morena / Riske tahab võtta see rahvas
O horror de um progresso vazio / Tühja progressi õudus
Matando os mariscos, os peixes do rio / Tappes karpe, jõe kalu
Enchendo meu canto de raiva e de pena / Täites mu laulu viha ja kahjutundega

O sobrado de mamãe é debaixo d'água / Emakese maja on vee all
Debaixo d'água, por cima da areia / Vee all, liiva peal
Tem ouro, tem prata / Seal on kulda, on hõbedat
Tem diamante que nos "alumeia" / On teemante, mis meid "valgustavad"

Maria Bethânia:

Maria Bethânia selgitab siin, kuidas neeger väidab selle looga, et ta merejumalannast "emakesel" on vee all midagi sama uhket nagu isandate sobrado-maja.

Capoeira-versioon selle loo lõpuosast, mida esitab CM Forró, on nii M Marromi plaadil kui CM Dorado ja CM Forró ühisel plaadil.

CHORO DE LERA / Lera nutt
(autor Dona Teté)

Boa noite minha gente / Tere õhtust kallis rahvas
Foi agora que eu cheguei / Tulin alles äsja
Fui chegando e fui cantando / Tulin ja laulsin
Se é do seu gosto eu não sei / Ma ei tea, kas see teile meeldib

Lera chorou, Lera chorou / Lera nuttis, Lera nuttis
Eu te disse Lera / Ma ütlesin sulle, Lera
Vão te tomar teu amor / Nad võtavad sult su armastuse

O coco para ser coco / Kookos, et olla kookos
Deve ser coco inteiro / Peab olema terve kookos
E o homem para ser homem / Ja mees, et olla mees
Ele deve ter dinheiro / Peab omama raha

Nunca vi carrapateiro / Ma pole kunagi näinud vanameest
Botar cacho na raiz / Kes leiaks uue armastuse
Nunca vi rapaz solteiro / Pole kunagi näinud vaba noormeest
Ter palavra no que diz / Kes peaks sõnast kinni

Eu vou dar a despedida / Ma jätan hüvasti
Como deu a Jaçanã / Nagu jättis Jaçanã
Não cantamos tudo hoje / Me ei laula kõike täna
Deixa o resto pra amanhã / Jäta muist homseks

Siin teiste esituses:

CM Forró oma salmidega:

ALECRIM DOURADO / Kuldne rosmariin

Alecrim, alecrim dourado / Rosmariin, kuldne rosmanriin
que nasceu no campo / mis sündis põllul
sem ser semeado / külvamata

Foi meu amor / Mu armsam
que me disse assim / ütles mulle
que a flor do campo / et põllulill
é o alecrim / on rosmariin

Alecrim, alecrim aos molhos / Rosmariin, rosmariin märjaks
por causa de ti / sinu pärast
choram os meus olhos / nutsid end mu silmad

Alecrim do meu coração / Mu südame rosmariin
que nasceu no campo / mis sündis põllul
com essa canção / selle lauluga

Lastelaul:

Capoeira-versioon M Marromi plaadil, aga lauldi juba 80-ndatel (selles videos ca 5.00):

LAPINHA
(autorid Baden Powell / Paulo César Pinheiro)

Quando eu morrer me enterre na Lapinha / Kui suren, mata mind Lapinhasse
Calça culote, paletó, almofadinha / Ratsapüksid, palitu, padi

Vai, meu lamento, vai contar / Jutusta, mu kaeve, jutusta
Toda tristeza de viver / Kogu elamise kurbus
Ai, a verdade sempre doi / Tõde on alati valus
E, às vezes, traz um mal a mais / Ja vahel toob halba juurdegi
Ai, só me fez dilacerar / Mind kiskus tükkideks
Ver tanta gente se entregar / Näha, kuidas alla antakse
Mas não me conformei / Aga ma ei mugandanud end
Indo contra lei / Minnes vastu seadusi
Sei que não me arrependi / Tean, et ma ei kahetse
Tenho um pedido só / Mul on vaid üks palve
Último, talvez, antes de partir / Viimane, ehk, enne lahkumist

[Refrään]

Sai minha mágoa / Kao, mu kahetsus
Sai de mim / Kao minust
Há tanto coração ruim / Nii palju murtud südant
Ai é tão desesperador / On hulluksajav
O amor perder do desamor / Armastust kaotada armastusetusest
Ah tanto erro eu vi, lutei / Nii palju vigu nägin, võitlesin
E como perdedor gritei / Ja kuidas kaotaja karjus
Que eu sou um homem só / Et olen vaid üks mees
Sem saber mudar / Teadmata, kuidas muutuda
Nunca mais vou lastimar / Ma ei kaeble enam kunagi
Tenho um pedido só / Mul on vaid üks palve
Último talvez, antes de partir / Viimane ehk enne lahkumist

[Refrään]

Adeus Bahia, zum-zum-zum / Hüvasti Bahia summ-summ-summ
Cordão de Ouro / Cordão de Ouro
Eu vou partir / Ma lahkun
Porque mataram meu besouro / Sest tapeti mu "põrnikas"***

Elis Regina:

Näidendi Besouro variant:

Sõnad siin

Siin lauldakse 3:13 peal rodas:

Näiteid leiaks vast veelgi, aga ehk aitab neistki. Kui teist nüüd keegi ise ei viitsi omi laule teha, siis võite proovida ka sambast "laenata". Või jätke see parem asjatundjate hooleks ;)

* mees, kes hiljem pühitseti pühakuks, oli ohvitser
** Püha Maarja, Jumalaema
*** legengaarne capoeirista muutnuvat end põrnikaks

Iê Cajueiro, camara!

2010-12-09T09:18:00.002+02:00

Käisin Bordeaux's CM Dorado koolis Cajueiros. Kašuõuna ei antud, aga vadiaarida lasti:

Capoeira-poeemid 57

2010-12-06T04:30:00.009+02:00

M Moraes Tamanho Não é Documento / Suurusel pole tähtsust

Iê!
Tamanho não é documento / Suurusel pole tähtsust
Colega véi, isso eu vou lhe provar / Ma tõestan seda sulle
Meu mestre bateu de sola / Mu mestre andis peksa
Num crioulo de assombrar / Ühele suurele kreoolile
Apesar de muito baixo / Olgugi et väga lühike
Colega véi, nunca levou prejuízo / Ei tulnud talle sellest kunagi halba
Ele disse pro Diabo / Ta ütles Saatanale
De ajuda não preciso / Mul pole abi vaja
Essa peleja se deu / See riid leidis aset
Colega véi, na Ladeira da Lapinha / Lapinha nõlval
Entre o Diabo malvado / Õela Kuradi
E o meu Mestre Pastinha / Ja mu Mestre Pastinha vahel
Essa história meu colega / Selle loo, mu kolleeg
Ele contou prá mim / Rääkis ta mulle
No lugar que eles brigaram, colega véi / Kohas, kus nad tülitsesid
Nunca mais cresceu capim / Ei kasvanud rohi enam kunagi
Camará

Regional ei kuku Angolast kaugele

2010-12-04T12:37:00.000+02:00

Tantsimine.ee-s tekkis küsimus, et mis juhtub, kui kaks capoeiristat üksteisest valesti aru saavad ja kumbki selle tulemusena kukub või löögiga pihta saab.

Ei juhtu midagi katastroofilist!

Kukkumisest saab rääkida kui kukkumisest jalgadelt või õhust. Jalgadelt kukkumist oleme vast kõik kogenud - enamasti ei saa keegi väga viga. Kui kukkuda akrobaatikaelemendi sooritamise ajal ehk õhust, siis sõltub see meie ettevalmistusest - seega ei tasuks rodas teha elemente, mille sooritamise perfektsuses sa kõige kindlam ei ole. Kui elemendis eksib meister-akrobaat, siis on ta õppeprotsessis juba piisavalt kukkunud ega saa ilmselt ka viimasel korral viga.

Teine asi on löögiga pihta saamine. Ka siin pole midagi hullu, kui omavahel mängivad oskajad capoeiristad. Algajatega mängides on osavamad enamasti piisavalt ettevaatlikud, nii et taas pole karta midagi. On olnud muidugi juhtumeid, kus kõik ei lähe kõige paremini, aga selliseid olukordi on kaugelt vähem kui paljudel teistel kehalise tegevusega aladel.

Asja positiivne külg on see, et tänu kukkumistele ja sind vähem või rohkem puudutavatele-riivavatele löökidele õpid sa ennast nende eest hoidma ja tunnetama mängus nagu tõeline capoeirista!

Head kukkumist kõigile, nii kännu- kui käbi-capoeiristadele!

Capoeira-poeemid 56

2010-11-19T14:56:00.011+02:00

Tervitan selle ladainhaga Prantsusmaalt, Bordeaux'st, kirikute, veini, juustu ja CM Dorado Escola Cajueiro linnast. Seda lugu on kasutatud ka lahedas corridos nimega 1, 2, 3.

Dominio Popular - Amanhã é dia santo / Homme on püha päev

Iê!
Amanhã é dia santo / Homme on püha päev
Dia do Corpo de Deus / Issanda muutmise püha
Quem tem roupa vai à missa / Kel on kuub, läheb missale
(Oiaiá) Quem não tem faz como eu / Kellel pole, teeb nii nagu mina
Casa de palha é palhoça / Kõrtest maja on punutud hütt
Se eu fosse fogo, eu queimava / Kui ma oleksin tuli, selle põletaksin
Toda mulher ciumenta / Kõik armukadedad naised
(Colega vê) Se eu fosse a morte, eu matava / Kui oleksin surm, tapaksin
Camará

Saladus ei ole igaühe jaoks

2010-10-25T18:28:00.003+03:00

Tõlkisin sellise huvitava artikli. Originaal siin.

SALADUS EI OLE IGAÜHE JAOKS

Artikkel selle kohta, kuidas capoeiristad ei pööra tähelepanu laulude tähendustele ja samuti bantu päritolu keelte mõjutustest meie keeles.

São Paulo, veebruar 2006

"Lemba ê, lembá, / "Lemba ê, lembá
Lemba do Barro Vermelho, / Lemba Barro Vermelhost
Lemba ê, lembá, / Lemba ê, lembá
Lemba do Vermelho Barro..." / Lemba Barro Vermelhost..."

„Tead sa, mis on malungo?“ Olin veetnud seal mõned tunnid, vesteldes, kuulates lugusid ja isegi väheke pilli lüües koos ühe tuntud Salvadori Capoeira Angola mestrega, kui ta mulle selle küsimuse esitas. Vastasin, et ei teadnud täpselt selle tähendust ning ta selgitas mulle: „malungo on aafriklane, kes tulnud tumbeiroga (e.k hauakas, haualaev – laev, mis tõi Aafrikast Brasiiliasse orje ning millel paljud neist hinge heitsid), oli mees, kes suutis suhelda nendega, kes rääkisid teisi keeli ja pärinesid muudest rahvustest, kellega sõbrustas“.

Sõnaraamatutes kirjeldatakse malungot, kui sõna, mis pärineb bantu keelest, kikongo- kimbundu nkwanlungust. See tähenab venda, kaaslast (vt ka siit). Siin, Brasiilias, sai sellest nii aafriklane, kellega jagati kohutavat reisi neegrilaeval, kui verevend, sõber. Aga vana Mestre definitsioon pani mõtlema.

Esiteks viitab see ühele: talle tuginedes ei ürita enamus capoeiristasid mõista sõnu, mis on meie rituaalides, meie lauludes. Nad lihtsalt kordavad seda, mida kuulevad, mõistes niisama palju kui nt mõistab soomlane omal maal keset lund laule Ilê-Ayê CD-l.

Enamusel capoeiristadest ei ole võimalik õppida otse vanadelt mestredelt. Ent see pole vabandus sellele, et suures osas siinsetes São Paulo ja teiste osariikide akadeemiates kasutatakse capoeiramuusikat vaid treenivate inimeste muusikaliseks taustaks (selleks kasutage, palun, tantsumuusikat ja tegelege aeroobikaga).

On ilmselge, et meie mängu salapära ja saladusi ei saa täielikult dešifreerida ega peagi olema laialt avatud. Kõike tuleb mõista vähehaaval, õigel ajal. Ent üks asi on saladus, mida esineb nii capoeiras kui afrobrasiilia religioonis. Teine asi on ignoreerida traditsioone ja neid isegi mitte üritada mõista. Me ei tohiks ennast lahti ühendada oma esivanematest, ei tohiks põhialuseid, capoeira põlvnemist kaotada.

Aafrika traditsioon on suuline. Sõnad, mis väljuvad vana mestre suust, on rohkem väärt kui mistahes uurimus. Kehal on samuti oma teatav keel, mida tuleb kuulata. Aga ehkki paljud traditsioonid on kadumas kauguse ja aja tõttu, siis pole meil tarvis otsida teiste alade spetsialiste, et nende tähendusi meelde tuletada. Mõistagi ei pea capoeirista hakkama keeleuurijaks. Kuid kuna nagunii juba korraldatakse niivõrd palju capoeirale ja meie aafrika päritolule pühendatud seminare ning kohtumisi, miks kutsume nii harva kohale lingviste ja etnolingviste? Kui me kaotame keeleajalugu, kaotame samuti võimaluse omada veel üht võimalust, mis aitab meil mõista brasiilia (ja capoeira-) rahva ajalugu.

Aga see polnud kõik, mis Mestre jutust välja tuli. Seal, nendes sõnades, olid samuti BANTU mõjutused. Aafriklaste seas, kes saabusid Brasiiliasse, olid esimesed ja suurim osa rahvad, kes rääkisid bantu päritolu keeli. Siin hakati neid kutsuma nimedega nagu kongo ja angola, mis ühendavad suurt hulka rahvusi ja keeli. Kõige mõjuvõimsamad Brasiilias (olles enamus) jäid rannikule ja rääkisid kikongo, kimbundu ja umbundu keeli.

Bantu mõjutused jäeti pikaks ajaks raamatutes, mis analüüsisid meie ajalugu, tagaplaanile. Kuid kommenteeriti kwa keelkonna mõjutusi (peamiselt joruba, kuid samuti ewe-foni). Seda enam, et Salvadori kuulsamad terreirod kasutasid neid keeli (tihti muudetult) oma tseremooniatel. Aga Aafrikat, hiiglaslikku kontinenti, mis on rikas rahvuste, kultuuride ja traditsioonide poolest, ei saa vaadelda kui ühtset tervikut (või kus üks või teine grupp oleks teistest ülem). Keegi ei saa rääkida ainult jorubast Aafrikas ja Brasiilias, niisamuti nagu ei saa öelda, et Ladina-Ameerikas räägivad kõik hispaania keelt.

Jorubad ja nago-ketu terrereirod, väärivad rohkem kui meie lugupidamist. Nad väärivad meie kõige sügavamat imetlust (või pühendumist) vastupanu, selle imelise religiooni säilitamise, tavade ja isegi praeguse „afrobrasiilia identiteedi“ põhialuste mõjutamise eest. Ent peame olema ettevaatlikud üldistamisega. Mõned uurijad ajavad segamini isegi bantu päritolu fraasid ja sõnad kutsudes neid joruba omadeks. Kas mitte ei ole see juhtunud selle capoeiralaulu tõlgendamisel?

"Lemba ê, lembá, / "Lemba ê, lembá
Lemba do Barro Vermelho..." / Lemba Barro Vermelhost..."

Mõned uurijad ütlevad, et Lemba on Legba, Elegbará, Elebá, orixá Exu üks vorm. Aga miks ei võiks see ollagi Lemba? Bantu Lemba - üks kongo-angola candomblé inquice (e.k fetishkujuke), (nago-ketu) Oxalá ja (jeje-mina) Liça „ekvivalent“.

Bantu päritolu on capoeira, samba, meie ginga. Aga veel rohkemgi. Bantu on Brasiiliale fundamentaalne ning on kohal alati, kui mõni brasiillane suu avab. Portugali keel, mida räägitakse meie maal, on täielikult segatud bantu päritolu keeltesse. Isegi kõige rassistlikum brasiillane ei suudaks sellest pääseda. Kujutage ette järgmist lauset:

"Meu filho caçula, / Mu noorim poeg, / que é meu xodó, / kes on mu lemmik, / veio zangado e xingando falar comigo, / tuli vihaselt vandudes minuga rääkima, / humm... tudo porque um marimbondo o picou na bunda / hmm... kõik selle pärast, et herilane nõelas teda kannikast."

Või seda: "No meio da bagunça, / Keset segadust, / vi a mulher com a mochila nas costas, / nägin üht naist, kel seljakott seljas, / me pedindo um dengo / nuuksumas. / Fiquei encabulado, / Muutusin häbelikuks, / mas tomei uma cachaça, / aga võtsin ühe rummi, / me enchi de coragem e fui lá fazer um cafuné / võtsin julguse rindu ja läksin ta pead silitama."

Kui me saame aru, millest jutt käib, siis näeme, kui palju on meis mestiitsi päritolu. Siin São Paulos arvavad paljud, et „aafrika keelt“ räägitakse ainult Bahias, sest joruba sõnad on kõige arusaadavamad. Aga me ei ole Aafrika võlglased mitte ainult siis, kui ütleme axé, agogô, orixá, acarajé, Olodum, Araketu, Ilê-Ayê.

Taaskord, mitte kõik ei pea olema rituaalides või muusikas ära seletatud. Me peame säilitama salapära. Aga salatsemine ei ole ignorants. Vastupidi. Et hoida saladusi on inimesel vaja tunda asja läbi ja lõhki ning jagada seda vaid sellega, keda arvab nende vääriliseks. Seetõttu on oluline, et eksisteeriksid Mestre mõistes „malungodest“ capoeiristad. Inimesed, kes tunnevad oma ja teiste keeli, ühendavad „rahvusi“ ilma traditsioone kaotamata. Ja, nagu tal on tavaks öelda: ainult ära aja malungot segi malucoga (e.k hull).

Luiz Cabeleira
________________________________________
Bibliograafia:

1. Capoeira Angola - Rego, Waldeloir
2. Novo Dicionário Banto do Brasil - Lopes, Nei
3. Artigos e entrevistas da Professora/Doutora Yeda Castro

Capoeira-poeemid 55

2010-10-15T11:03:00.006+03:00

Dominio Popular: Vão Brigar Com Caranguejo / Kipuvad krabiga kaklema

Vão brigar com caranguejo / Kipuvad krabiga kaklema
Que é bicho que não tem sangue / Krabi on vereta loom
Se a polícia quer brigar / Kui politsei tahab kakelda
Vamos para dentro do mangue / Lähme õige soo peale
Camará

Capoeira-poeemid 54

2010-10-10T22:39:00.001+03:00

M Caboquinho A Força Da Mulher / Naise jõud

A mulher pra ser bonita / Naine, et ilus olla
Não precisa se pintar / Ei pea end värvima
O homem pra ser valente, oi meu Deus / Mees, et julge olla
Não precisa matar / Ei pea tapma
A força que a mulher tem / Jõuni, mida naine omab
O homem nunca mantém / Mees ei küündi iial
Com a força de parir / Võime sünnitada
E lá vai vintém / Sinna on "koer maetud"
O homem dedo cortado / Mees, kui lõikab näppu
Ele diz não vou trabalhar / Ütleb, et tööle ei lähe
Camará

Capoeira-poeemid 53

2010-10-09T21:41:00.006+03:00

Dominio Popular: No Alto Da Janela / Aknal kõrgel

No alto da janela / Aknal kõrgel
Na janela do sobrado / Kahekordse maja aknal
Uma moça chorava / Nuttis neiu
Pra se acabar / Et end tühjaks lasta
Por um cordão de ouro / Ühe kuldkee pärast
Que o ladrão tinha roubado / Mille varas viis
Mas não chore dona moça / Aga ära nuta neiu
Que o ladrão está sendo procurado / Sest varast otsitakse
Quem pegar este ladrão / Kes varga kätte saab
Vai ser bem recompensado / See saab helde tasu
Com uma mina de ouro / Kullakaevanduse
E uma fazenda de gado / Karjatalu
Camará

Capoeira-poeemid 52

2010-10-09T12:21:00.006+03:00

Dominio Popular: No Lugar Que Tem Malandro / Malandrod kus on liikvel

No lugar que tem malandro / Malandrod kus on liikvel
Vagabundo não encosta / Hulgus ei tee uinakut
No lugar que tem sabido / Teadjamehi kus on liikvel
Eu não vou fazer aposta / Ma ei tee seal panuseid
No lugar que tem piranha / Piraajade läheduses
Jacaré nada de costa / Krokodillgi ujub selili
Camará

Capoeira-poeemid 51

2010-10-05T15:46:00.002+03:00

Otsisime prof. Leiteiroga (tuntud ka kui supermestre:) aasta-paar sõnu ühele uhkele ladainhale, mille salvestusest oli väga raske aru saada. Eelmine nädal saatis Leiteiro selle mulle peaaegu valmiskujul - tegin vaid mõned parandused.. hmm.. okei koos tegime :P Leiteiro kutsus seda hellitlevalt ökoloogiliseks ladainhaks, mina lisaks, et see on lausa ornitoloogiline.

M Carioca, 1976, Onde o Saci Se Perdeu / Kus Saci ära eksis

Onde o saci se perdeu, oi iaiá / Kus Saci ära eksis
na mata de São Francisco / São Francisco metsas
não caçou mais bentevi, oi iaiá / [seal] ei jahtinud enam bentevi
o mainá não calou sofrer / mainá ei vaikinud kaeveldes
deixou cantar a araponga / araponga jättis laulmata
com seus sinos da manhã / oma hommiku (kiriku)kellad
badaloca assanhada, oi iaiá / [nagu] erutunud kellatila
joão de barro arquiteto / joão de barro - arhitekt
canário venceu canário / kanaarilind võitis kanaarilindu
canário venceu canário, oi iaiá / kanaarilind võitis kanaarilindu
coleiro-leira cantou / ale(metsa)-coleiro laulis
privar de liberdade aos patos, oi iaiá / keelata partidele vabadust
é decisão sem amor / on armuta otsus
tá na mata com viveiro, oi iaiá / on koos (linnu)aiandiga metsas
chefe expulsado terreiro / templist välja heidetud pealik
camarada

Kuula SIIT

Capoeira-poeemid 24

2010-09-22T20:26:00.007+03:00

Nii. Hakkan nüüd mõningaid poeeme/ladainhasid ja muid tekste väheke kriitilisema pilguga üle vaatama, sest elu on õppimine ja (vale)info ülekülluse ajastul enda (ja teiste) korrigeerimine vältimatu.

Avastasin, et CM Forró ladainha O Negro Religioso / Usklik neeger algversioon on pärit Paulo Cézar Pinheirolt ja kannab nime Sincretismo / Sünkretism ja selle on tuntuks laulnud ühel oma plaadil Sérgio Santos. Originaalsõnad siin. Lugu ennast netis kuulamiseks ei leidnud, aga on mul endal olemas.

Sissejuhatuseks loosse niipalju, et lugu räägib neegrist, kes, ehkki tal on kodus candomblé altar, on omaks võtnud katoliku usu ja teisaldanud oma candomblé jumalused (orixad) ristiusu pühakuteks. Arvata võib, et seal oli valge mehe sündsustunne jälle mängus.

See lugu võttis aga tunde öist netis tuhnimist, kuna suht keeruline oli neid usutegelasi tuvastada ja asja arusaadavaks teha. Igal juhul tänud wikipediale..

O negro religioso / Usklikul neegril
dentro de casa tem seu gongá / on majas oma altar
porém desde o cativeiro / siiski orjusest peale
mudou de nome o seu orixa / on ta muutnud oma orixa nime
e assim dona Janaína / ja nii proua Janaína
é Nossa Senhora da Conceição / on Püha Maarja
Oxum é das Candeias / Oxum on Neitsi Maarja
Oxossi é São Sebastião / Oxossi on Püha Sebastian
São Lazaro é Omolu / Püha Laatsarus on Omolu
como Santa Barbara é Iansã / nagu Püha Barbara on Iansã
São Roque é Obaluaiê / Püha Rochus on Obaluaiê
São Jorge é Ogum / Püha Jüri on Ogum
Santa Ana é Nanã / Püha Anna on Nanã
e assim São Bartolomeu é Oxumarê / ja nii Püha Bartolomeus on Oxumarê
São Pedro é Xangô / Püha Peetrus on Xangô
Oba é Joana d'Arque / Oba on Jeanne d'Arc
Pai Oxalá Nosso Senhor do Bonfim / Isake Oxalá Jeesus Kristus

Siit võib veel orixade kohta uurida.

Sissevaade

2010-09-20T13:44:00.000+03:00

Portaalis www.tantsimine.ee ilmus intervjuu ühe mulle tuttava inimesega. Peagi peaks sinna saama veel kuni 6 veidi silutud kujul artiklit/teksti siit blogist. Aga praegu allpool see intervjuu ka siin.

K: Sinu esimene kokkupuude capoeiraga (Millal? Kus? Mis oli selles nii võluvat?Meeldis sulle see kohe?)
V: Esimest korda kogesin capoeirat pea 10 aastat tagasi Soomes workshopil käies. Sinnani olin seda erinevatest allikatest vaid pealiskaudselt uurinud. Enim meeldisid istrumendid ja nendega tekitatavad rütmid ning kindlasti ka kogenud mängijate osavad liikumised – ühesõnaga kõik, mida oli võimalik algaja suurte kõrvade ja silmadega püüda.

K: On sul kokkupuuteid teiste selle ala harrastajatega välismaalt? (Kas sa võtad osa capoeira treeninglaagritest, kursustest jne?)
V: Olen tõepoolest seotud ühe treeneriga välismaalt, contra mestre (tiitel capoeiras) Doradoga, kelle õpetustest juhindun oma treeninguid andes. Peale tema kohtun võimalusel vähemalt korra aastas tuttavate angoleirodega (capoeira Angola harrastajad) Soomes mõnel workshopil.

K: Kas capoeira muutis/on muutnud sinu elu? Kuidas?
V: On ikka muutnud. Esiteks on mul vähem vaba aega, enamus läheb mõne capoeira aspekti arendamiseks enda juures, olgu see siis pillimäng, laulmine või füüsilised harjutused, liikumised. Loen igasugu capoeirateemalisi artikleid, blogisid, liste ja üritan oma blogis nendest midagi edasi anda.
Teisalt olen ka mitmete elukogemuste poolest rikkam, mis vältimatult tähendab, et olen inimesena muutunud.

K: Milline näeb välja treening? (lühidalt)
V: Treening koosneb soojendutest, capoeira Angola liikumisharjutustest üksi ja paaris, laulmise ja pillimängu harjutamisest, rodast (mäng ringis) ja venitustest.

K: Treeningul kasutatakse palju pille. Kas kõik õpilased osakvad nendega mängida? Kes õpetab neid? (Kui kõik ei oska mängida, mis saab siis kui mõni õpilane puudub ja keegi ei oska teda pillimängus asendada?)
V: Kõik õpilased harjutavad minu käe all kõiki pille, mida kasutame. Nii ei saa tekkida olukorda, kus poleks kedagi panna näiteks berimbaud või pandeirot mängima.

K: Treeningul lauldakse portugalikeelseid laule. Kas õpilased ise ka vahest laule ja viise teevad? Ja sina ise?
V: Kui mõni õpilane lõpuks nii kaugele jõuab, et tal temale teadaolevad lood selged ja portugali keelgi suus, siis on laulude tegemine mõeldav. Mina olen mõne teinud ja hetkel tegelen ka paariga. Lisavõimalus on teha juba olemasolevatele lugudele (refräänidele) soolo-osi juurde.

K: Kõik siin maailmas muutub ja areneb pidevalt. Capoeiras kasutatavad pillid ja laulud on pidanud ajale vastu. Aga kui palju on tänapäeva capoeira liikumises alles algsest versioonist?
V: Vanimaid versioone säilitavad ja annavad edasi vanad meistrid, kellest vanim praegu 92-aastane. Mitmed on 70- kuni 80-aastased. Kui need vähesed ajaloolised isikud välja jätta, siis on capoeira, nii regional kui Angola, liikumiste osas päris palju muutunud. Traditsioonilisi liikumisi seotakse tänapäeval akrobaatikaga, tihti tehakse capoeirast suurepärane tsirkus, kus esinevad tõelised atleedid – mis iseenesest võib mõnikord ka päris meeldiv olla, halvimal juhul aga seotakse capoeira teiste spordialade, näiteks jiu jitsu, vesiaeroobika või fitnessiga.

K: Kas hea füüsiline vorm on vajalik? Kas on mingi muu omadus, mis peab olema, et capoeiraga tegelda (näiteks hea rütmitunnetus)?
V: Hea füüsiline vorm tuleb kasuks capoeira nagu ka muude tegevuste, sh elutegevuse, juures. Ometi ei pruugi ei elamise ega capoeiraga tegelemisega nõrgema vormi puhul üldse mitte alustada, sest nii ei parane ei kehaline ega vaimne enesetunne. Palju sõltub inimese pühendumisest, seega võib nigelama „ettevalmistusega“ õpilane isegi palju kaugemale jõuda kui mõni heade eeldustega. Sealjuures on minu tähelepanek selline, et edukamad on need algajad, kes ei ole varem võitlusstiidega tõsisemalt tegelenund – nad saavad alustada „puhtamalt“ lehelt. Parim omadus on aga julgus mitte esimeste raskuste juures alla anda.

K: Mis sinu tuttavad ja lähedased capoeirast arvavad?
V: Need, kes trennis käivad, arvavad hästi. Need, kes veel ei käi, need kadestavad. On palju neid, kes on lubanud kunagi proovima tulla. Negatiivseid kommentaare ei mäleta, et oleksin kuulnud.

K: On sul kunagi capoeirat vaja läinud? (Mõtlen mingit konkreetset situatiooni, kus sa oled mõelnud, et väga hea, et ma sellega tegelenud olen. Kui küsimus on kohatu, jäta vastmata.)
V: Mul läheb capoeirat igapäevaselt vaja. See aitab üle kurbadest aegadest ja pakub kahekordset rõõmu kui ka muidu elus hästi läheb.

K: Kas capoeira on sinu jaoks pigem võitluskunst kui tants?
V: Capoeira Angola on minu jaoks eelkõige mäng, segu vastase ja enese liikumistes orienteerumise strateegiatest, mille taustaks rütmi/muusika ja selle läbi energiat täis õhkkonda luues loksuda lainetel, mis kutsuvad vahel esile tantsulisi, vahel võitluslikke poose.

K: Kindlasti on olnud juhuseid, kus sul on tulnud seletada kellegile, mis on capoeira. Kui paljud (sinu arust) üldse capoeirat Eestis teavad?
V: Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on teadlikkus kindlasti suurenenud. Harvu juhuseid, kus keegi capoeirast midagi ei tea, tuleb muidugi aeg-ajalt ette, aga väga palju on nüüdseks inimesi, kes on ise capoeirat proovinud või teavad kedagi, kes on.

K: Meenub sulle mingi naljakas/positiivne lugu seoses capoeiraga? Mingi negatiivne lugu? (võib jätta vastamata)
V: Enamus lugusid on seotud ühe või teise rodaga. Meenuvad näiteks kord, kus veel väga roheline olles õnn ühe meistriga mängides pidevalt minu kasuks pööras, kord, kus osavam vastane mu maha tõmbas liigutusega, mis mulle hetkeks meenutas kaalutaolekut, kord, kus mängisin oma veerand tundi järjest ning tundsin tänu heale energiale, et oleks võinud veel sama kaua jätkata. Tigedate vastastega olen ka mõned korrad kokku sattunud, aga needki korrad on tagasi vaadates pigem positiivsed, kuna on andnud võimalusi näha enese ja teiste agressiivsemaid reaktsioone provokatsioonile ning seda, kas ja kuidas on nende tagajärgedega võimalik tegeleda.

K: Miks peaks capoeiraga tegelema?
V: Capoeiraga peaks tegelema, et ennast proovile panna omapärases mikromaailmas, mis on täis võimalusi elu huvitavamaks ja väljakutsuvamaks tegemisel.

K: Kas capoeiras on olemas mingi tase mille poole püüelda?(näiteks sportlasel võib olla see olümiamängude kuldmedal)
V: Capoeiras on võimalik areneda lõpmatult erinevates suundades, mis piisava aja jooksul peaksid taas ühte jooksma – täiustada saab oma liikumisi, lihvida laulu- ja pillimänguoskust, õppida tundma Brasiilia keelt, kultuuri ja ajalugu, et mõista, mida ja milleks capoeiras tehakse jpm. Need on teadmised ja oskused, mis võivad halvemal juhul luua eeskujuliku egoisti, heal juhul aga inimese, kes võimaldab ka teistele ligipääsu sellele huvitavale kunstile. Nö kuldmedali võidab see, kes elu ja iseenda loomuse poolt teele ette heidetud takistused, ja neid heidavad mõlemad hulgi, ületab. Eeskujuks on siin vanad meistrid, kelle heatahtlik huumor, kaalukas kogemustepagas ja neile kõikjal osakssaav austus räägivad selgelt suurima võidu keelt.

K: Millisena näed sina capoeira tuleviku Eestis.
V: Eestisse on professionaalseid capoeira-treenereid siiani sattunud vaid tänu võimalustele, mida kohalikud asjaarmastajad neile pakkunud on. Need võimalused aga ei ole siiani veel nii head, et üks treener kasvõi Tallinnaski ennast mugavalt võiks ära elatada. Siiski ma arvan, et mõne aja möödudes seab ennast Tallinnas sisse veel nii mõnigi brasiillasest treener. Siiani ei tegeleta pealinnas näiteks capoeira Angolaga, stiiliga, mis ühe lahe Helsingis on pärast 20 aastat capoeira-ajalugu rohkem levinud kui mõni teine. Soodne asjaolu on kindlasti euro tulek, sest see on Euroopa ja Euroopa suunas vaatavate Brasiilia treenerite capoeira-maailma põhivaluuta, mis teeb meie võimalused potensiaalsetele huvitatud treeneritele selgemaks. Peale Tallinna on mõtet rääkida veel Tartust, kus treeningud jäävad tõenäoliselt kohalike kanda, aga võimatu pole ka taas ühe või teise brasiillasest treeneri asumine siia mõneks ajaks.

Kaabuga Kobra soovitab

2010-09-10T21:54:00.003+03:00

ALGAJATE KUUAJALINE TRENN 14.09-14.10!
TURU 8
T 17.30-19.00
N 20.00-21.00
Registreeru meilitsi!

Roda

2010-09-10T21:53:00.000+03:00

Väheke vaatamist. Tartu Capoeira Angola.

Ego capoeiras - ego, see närune!!

2010-09-09T16:19:00.005+03:00

M Squisito seletab alljärgnevalt pikemalt lahti, mida ta mõtleb, kui ta räägib egost capoeiras. Paljude jaoks võib see olla üllatav, aga kindlasti olete kuulnud gruppidevahelisest vimmast, kogenud seda minu blogigi vahendusel, või käitunud ise egoistlikult. Kui veel mitte capoeiras, siis elus. Aga eks me kõik ela ja õpi, kes rohkem, kes vähem..

EGO CAPOEIRAS – EGO, SEE NÄRUNE!!

Tahan selle tekstiga väljendada veidi rohkem seda, milleni olen jõudnud aja jooksul, mil olen jälginud Egot capoeiras. See on ühtlasi teemaks raamatus, millega plaanin tegeleda tulevikus.

Kahjuks pean tunnistama, et ego on capoeiras muutunud patoloogiliseks, tal on epideemia tunnused.

Aga kuidas? Kas on see selle pärast, et capoeira on praktikas hakanud enda järgijates egoistlikku faasi looma? Või on see osa tänapäeva capoeirista eneseületamise protsessist, mis tekitab temas kui indiviidis oma kõrvalmõjuna teatava ülepingutatud ja patoloogilise enesehinnangu?

Või on see veel üks loomulik tagajärg faktile, et capoeiristad peavad hakkama saama nende üle domineerivate maailma ebaõiglusega?

Pane tähele, et selle viimase hüpoteesi süüdlane on poliitiline küsimus, millega capoeirista seisab silmitsi oma vabanemisprotsessis – vähemalt kehtib see capoeiristade kohta, kes algselt ja ajalooliselt pärinesid ühiskonna kõige madalamatest kihtidest, keda hävitati pikki aastaid esialgu valgete ja hiljem kõrgklassi poolt, kes tavatsesid end kutsuda marksistideks ja lendlehelikuma nimega – aktivistideks .

Tänaseks on see muutunud ja seostunud keskklassi capoeirapraktiseerija diskursusega, kellel on pidev juurdepääs meediale. Sellega kaasnevad küsitava väärtusega hoiakud nagu individualism, nartsissism ja seesama ego, mis katavad ja kaitsevad niivõrd paljusid meist igasuguste nõudmiste, kriitika ja vastutuse eest, mis peaks kaasnema sellise degradeerunud käitumisega, mida kohtame capoeiras.

Et see uurimus ei paistaks pelgalt akadeemiline, mis baseerub raskesti tõestatavatel hüpoteesidel, võiks keegi küsida, kus ja kuidas see EGO manifesteerub...?

Ego fenomen on üllatavalt levinud. Võite seda uskuda. Enesekultus, olgu selle esinemisvorm milline tahes, on ego manifestatsioon...

•Paljud küsimused, mis eksisteerivad capoeiras, nagu inimeste- või gruppidevaheline sobimatus, on reeglina mõne ego toode, mis deklareerib seda vaevu hoomatavalt, peites selle politiseeritud diskursuste taha, mida kirjeldasin üleval.

•Paljude capoeiristade negatiivne või deformeerunud vormimine, kes käituvad rodades ebaelegantselt või halvastikasvatatult: laulavad (reeglina viisist mööda või nagu üksildased paabulinnud!) tihti siis, kui rodas on kohal teisi palju vanemaid capoeiristasid või meistreid, nõuavad vahel mõnel üritusel privileege nagu osalemine kooli lõpetanute või meistrite rodas ja soovivad olla vabastatud maksudest kursuste või särkide eest. See on ego.

•Austusepuudumine uustulnukate vastu: jätavad nad tihti tundideks rodade järjekorda ilma mingi võimaluseta mängida ja on tundetud selle suhtes. See on ego.

•Ostavad välja vanema rodas mängiva mestre, laskmata tal kasutada oma vabadust valida, millal rodast lahkuda. See on ego.

•Proovivad domineerida või solvata teist capoeristat või kaaslast, kes pärit samast grupist või mõnest teisest. Tihtipeale teevad seda vägivaldselt, ainult ebajärjekindla suhtumise või tehnika puudumise tõttu algaja liigutustes, justkui paistab, et viimane võiks kooli lõpetanut kuidagi ähvardada. See on ego.

•Takistavad mõne inimese tunnustamist tema talendi tõttu, jättes ta varju kui võimaliku konkurendi või kellegi, kes võiks nemad varju jätta hetkel või tulevikus. See on ego.

•Annavad trenni demonstreerides oma oskusi ja suutlikkust, austamata algajate või mistahes põhjusel nõrgemas seisus olevate inimeste piire.

•Okupeerivad roda, kus on palju inimesi ja tahavad mängida n korda, samal ajal kui paljudel pole mingit võimalust mängida. See on ego.

•Uhkustavad toime pandud agressioonidega, ülistavad ennast ise, uhkustavad oma talentide või arvatavate talentidega. See on ego.

•Seavad ennast alati esimesele kohale, kujutlevad end priviligeerituiks ja peavad end teistest inimestest paremaks, vaatamata oma tasemele. See on ego.

•Tõmbavad end õhku täis, et pajatada enese võimetest ja lasevad end paista kõikjal ülivõimekaina. See on ego.

•Keelavad teistele võimalusi, kehtestavad oma autoriteeti või esitavad kohatuid nõudmisi. See on ego.

•Kritiseerivad põhjendamatult inimesi, kes proovivad kasutada oma prestiiži või oma sära teiste ees, või isegi siis, kui selleks on põhjust. See on ego.

•Vaadavad ennast peeglist ja tunnevad ennast suurema või paremana kui teised. See on ego, pealegi morbiidne lollus...

•Proovivad igal hetkel silma paista ja eriti siis kui kohal on palju inimesi või tehakse pilte, kui kohal on autoriteete, vanimaid meistreid etc... See on ego.

•On loogiline, et see nimekiri võib jätkuda veel pikalt...! Proovin siin vaid illustreerida situatsioone, kus egod ennast capoeiras manifesteerivad...

Ja see, mida me näeme, on enamasti selles suunas: me peame ennast kehtestama... Capoeira on julge tüüp... Keegi ei suuda capoeiristat kinni pidada... Mina olen üle kõige... Need ja teised tobedused, mis on tänapäeval levinud.

Võibolla võiks seda kõike pidada õiglaseks mineviku capoeiristade argumendiks ja motivaatoriks, nende, kellel oli põhjust ühiskonna reegleid täis ämber kummuli lüüa... Aga meil tingumustes, kus enamus gruppe koosneb keskklassi kuuluvatest praktiseerijatest...? Meile see diskursus ei kohandu.

Aga juba öelduga on seotud veel kurvem seik.

Ego on üks kannatuse vorm. See on ebakindlusest põhjustatud kannatus. See on lahendamata sisekonfliktid. See on probleem, mida me ise ei pea probleemiks. See on elamine minevikus, seal, kus juba olime või mida tegime. See on reaaalsuse mittetundmine. See on vajadus endale oma staatust pidevalt kinnitada, seega on see vaimuseisund, kus peame alati kellelegi midagi tõestama... See on kahtlemata dimensioon, kus puudub inimhinge sära.

Hästi, miski või keegi ei suuda seda protsessi kontrolli all hoida. Kuni sinnamaani, et capoeiristad ei taju, milliseks see capoeira-praktika muudab. Kui me näeksime selliste hoiakute negatiivseid aspekte, siis ehk hakkaksime sellele vastu või vähemalt näitaksime selgelt välja oma tülgastust selle suhtes.

Nimetatud valented (e.k ~ hulljulged), näiteks, on enamasti ennasttäis ja ärritavad superegod, kes tahavad tõestada oma ülemuslikkust vähem õppinute, vormist väljas olevate, teadmatute, rahulike, füüsiliselt nõrgmate üle etc... Ego on sel juhul paljukasutatav retsept, millega uusi gruppide uste juurest eemale peletatakse. Ning hiljem ei saa me ikka veel aru, miks capoeira oma osavõtjate osas on nii palju vähenenud.

Teiste sõnadega kinnitan, et capoeira, mis on enim keskklass käsutuses, toodab oma praktikas kollateraalselt paljusid negatiivseid tagajärgi. Seda iseloomustab eelkõige indiviidis paisunud ego.

On selge, et paljud madalamates ühiskonnakihtides langevad niisamuti selle ohvriks. Keegi ei pääse egus patologicus urbanuse – kui sellele nähtusele anda pompoosne nimi – viiruse käest. Ei saa unustada, et kommunikatsiooniplahvatus, mida toetab globaliseerumine, viib suurtes keskustes algatatavad mõjutused kõigi sotsiaalsete ringkondadeni. Nagu ütles Caetano Veloso: Vesinikpomm, luksus kõigile! See esindab halvimate asjade propageerimist kõikide ühiskonnakihtide seas.

Nii on meil capoeira puhul igaühel vääramatu õigus hakata tundetuks pommitajaks või kohutavaks kaagiks, keda kõik sellisena ka teavad... See on massegofitseerimise arengu allprodukt, mis lubab ja stimuleerib ego epideemia õhutamist capoeiras.

Capoeira juurutas arvatavasti kuni XX sajandi keskpaigani ennast vaid ühiskonna majanduslikult kõige madalamates kihtides.

Capoeiristad olid pärit perifeeriast, äärelinnadest, linnaliste favelade ja muudelt ühiskonna vähemsoositud populatsiooni aladelt. Loogiliselt võttes see muutus, kui keskklass tuli capoeirasse, alguses diskreetselt, kuid alates viiekümnenda dekaadi lõpust inkorporeerus capoeiraliikumistesse seda klassi hulgi.

On lihtne mõista, et majanduslikult kõige madalamast klassist pärit capoeiristad suutsid vaid harva capoeira-õpetajatena esile kerkida. See tee oli ilmselgelt avatud keskklassi esindajatele.

Seetõttu diskursus, mis algselt oli õigustatud capoeira, selle opressiooni ja klassivõitluse seisukohast, pandi keskklassi poolt capoeira akulturatsiooni protsessis käeraudadesse, mis capoeirat elustas ja arendas, luues midagi, mida mu sõber Jota Bamberg, Mestre Angoleiro, kutsub capoeira-riiuliks, kus meedia abil hajutati capoeiristade mass üle kõigi sotsiaalsete astmete.

Mitteorja-klassi tulek capoeira-praktikasse on hästi uuritud Letícia Vidor de Sousa Reisi töös, uurimuses, mis on avaldatud raamatus O mundo de pernas para o ar, Ed. Publisher Brasil, aasta 2000, kus autor näitab muuhulgas, et seadusandlus, mis meile paistab alati lihtsalt viisina, millega valitsus üritas capoeiraga võidelda, sisaldas tegelikult teatud määral kontrolli politseipoolsete tegude üle, politsei üle, kellel oli õigus capoeirisitasid kinni võtta ja karistada. Tänu sellele seadusandlusele tekkis õigusemõistmine enne karistamist, mis vabastas politsei üleliigsest autoriteedist ja andis õigusemõistmise üle kohtuprotsessile...

See näitab, et isegi capoeiraga võitlemise või kontrolli sotsiaalsetel mehhanismidel ja selle negatiivsetel sotsiaalsetel tagajärgedel – gängide konfliktid, röövimised ja inimeste peksmine, võimulolijate hirmutamine etc, oli olemas teine pool, milleks oli anda peavarju ja kaitsta juhuslikke mitteorja-capoeiristade esindajaid, kes läksid kinni keelatud capoeira-kunsti praktiseerimise tõttu.

Hiljem hakkasid paljud selliste linnade getode nagu Rio de Janeiro või Salvadori (mitte tingimata selles järjekorras) capoeiristad oma positsioone poliitiliselt polemiseerima, paljud liitusid keelatud Kommunistliku parteiga (nagu oli Mestre Onça Tigre puhul, kes õpetas Komparteis marksistlikku teooriat). See debatt oli stimuleeritud mitmete teiste capoeiristade poolt XX sajandi esimese poole lõpus, sealhulgas capoeiristade poolt nagu Mestre Decânio, austatud Mestre Onça-Tigre, Mestre Traíra ja Mestre Bimba, kellel oli palju keskklassi, ülikoolide ja teiste kõrgemate ühiskonnakihtide õpilasi.

Mestre Onça-Tigre rääkis alati oma parandamatu kommunistliku kalduvuse tõttu teatava lüürilisusega, et capoeira oli olnud Brasiilia esimene poliitiline partei...

Meie poliitiliseetud õigustamiste asemel oleks meil võibolla hea omada teatud määral patukahetsust või sügavamaid, humaansemaid, mõttekriitilisemaid, julgemaid ja meie piiridega sobivamaid väärtusi. Oleks hea seada capoeira õppimise teekonnal uusi väljakutseid, ka capoeirale endale, kui selle teoreetilise, moraalse või filosoofilise kasvu uusi verstaposte või lihtsalt selleks, et Capoeira võiks ennast elustada humaansemate teadmiste kõrgemate tasemete suunas. Nii küündiks see kõikides kogukonnakihtides võibolla isegi sügava ja respekteeritud teadmistekogu staatuseni ja isegi planeedi mõtteeliidini.

Aga capoeira ei arenenud oma praktiseerijate seas selle juhtlause üle mõtisklemise läbi, selle egoga ettevaatamise läbi. See paistab olema pigem capoeirasiseste mõtlejate ebavajalik mõtestus... Õnneks sätivad paljud ennast selle ettepaneku suunda, mis taotleb filosoofilise toodangu suurendamist capoeiras... Ettepaneku suunda, mida esmases plaanis pakub see blogi siin...

Tahan kinnitada, et kõik siinsed mõtted on alati lukku pandud pärast hoolikat analüüsi.

Kui meie egoistlik probleem oleks lahendatud, võiksime kasvada sotsiaalse aktsepteerituse ja respekti poole, meie, capoeiristad, kes me oleme ülikompetentsed olendid oma mõttekriitilises emantsipatsioonis, mille limiiks on võibolla vaid ainult uute horisontide, mida läbida, või uute perspektiivide puudumine, mis tõstaks meie võitlejavaime suurema vaimse suutlikkuse läveni...

Kuid tunnistan strateegilise mugavuse tõttu ja alibi loomiseks oma lõpetamata mõtetele, et teema on väga delikaatne.

See on nagu lõigata liha lihuniku elegantsiga – me peame vaagima tõiku nagu capoeira negatiivsed tagajärjed, mida tuleb käsitleda kindla kavatsusega tõsta meie arusaamade taset ja parandada meie suhet kunsti-capoeira ja maailmaga, mis meid ümbritseb, justkui volta do mundo, nagu ütleme, kui viitame jalutamisele capoeira sümboolses ja füüsilises maailmas, kus toimub selle tehnika, selle teadmiste ja selle praktiseerijate ning kaitsjate arenemine, samuti selle jaoks ruumi hõivamine, mis meid paneb imestama ja rohkemgi... Kuid meie tahame enam... nagu ütles Toni Vargas oma koostöös Nestor Capoeiraga: tahame, et capoeira jõuaks planeedilt välja...!

Niisamuti tasub jälle pöörduda Mestre Pastinha poole, kes ütles, et „see, kus capoeira lõpeb, on hoomamatu isegi kõige targemale mestrele“. Usun, et ta viitas võimaluste kogumile, mida capoeira sisaldab, nii rodas, kui väljaspool seda...

Kuna teema, millega alustasin juba oma tekstis Kahe teraga mõõk – ego capoeiras, on keerukas, siis veetsin kaua aega otsides viisi, kuidas sellega tegeleda ilma kedagi solvamata. Kuid kahjuks paistab see võimatu!

Väga raske on kontrollida seda lõputut egode lainet, kes asju juhivad!

Aga lähme edasi...
__________________+++++_______________

(jätkub...)

Hea tsitaat

2010-09-09T01:22:00.004+03:00

Capoeira Angola

Practitioners of the older style of capoeira, commonly referred to as "Angola" style, felt an essential aspect of the art was being lost as the Regional style spread and flourished under Bimba and his students. To them, Capoeira was losing its roots and connections to the past by over - emphasizing the sport and exercise aspects of the practice. In contrast, they highlighted capoeira as an art form where the music and playful movements were a key to understanding the true nature and spirit of capoeira - an expression of a people in a struggle for freedom and self knowledge.

http://www.abadacapoeira.com/html/cap.html

M Edna Lima

Capoeira-poeemid 0.1

2010-09-08T14:14:00.014+03:00

Et ladainha on luule, mida igapäev ei kuule, siis tegin lõpuks ühe normaalse ise ka. Pealkiri Raio Solar / Päiksekiir, nii et siis nagu meie rühma laul :)

Apagou escuridão / Kustutas pimeduse
Separou o céu do mar / Eraldas taeva merest
Igual corte de facão / Nagu noalõige
Primeiro Raio solar / Esimene Päiksekiir
Cobra levantou cabeça / Kobra tõstis pea
Canta já o passarinho / Linnuke juba laulab
Um saindo do buraco / Üks väljumas august
Outro deixando seu ninho / Teine jätmas oma pesa
Enquanto os raios estão descendo / Kuniks kiired laskuvad
Caindo devagarinho / Kukkudes tasapisi
Na roda de capoeira / Capoeira rodas
Sou a cobra e o passarinho / Olen kobra ja linnuke
camará

Kahe teraga mõõk - ego capoeiras

2010-09-05T01:13:00.001+03:00

M Squisito on oma blogis luubi alla võtnud sellise olulise ja vähekäsitletud teema nagu ego capoeiras - asi, millega kõigil tuleb ühel või teisel ajal silmitsi seista. Sest capoeira on võitlus. Võitlus iseendaga :)

KAHE TERAGA MÕÕK – EGO CAPOEIRAS

“Capoeira on kõik, mida suu sööb”

Mestre Pastinha

Aastaid kuulen räägitavat teemal Ego…

See on pidevalt kohal ükskõik millises debatis, mis hõlmab idamaa filosoofiat – andestagu mulle tõsisemad filosoofid, sest tean, et kui mainida sõna “filosoofia”, siis vihjame juba Kreekale…

Olen seda sõna alati kuivalt neelanud. Tänu sellele, et Egole omistatakse niivõrd paljudes lähenemistes, vaadetes ja distsipliinides niivõrd suurt tähtsust, on see mulle alati paistnud liialdusena.

Illustreerimaks millest räägin, sisestasin äsja sõna “ego” google’isse ja mulle avanes enam kui 63 miljonit vastet!!

Ego annab ühiskonna ja selle eetika ning inimvaimu uurimiseks teadagi laia ulatuse ja palju võimalusi.

Proovides seda teemat google’i otsingus veidi kitsendada (seda enam, et me ei ole huvitatud ainult selle sõna kasutamisest ükskõik millises lähenemises, vaid peamiselt egost kui nähtusest, mis on seotud inimkarakteri lahtimõtestamisega) vähenes vastete arv piisavalt, kukkudes 2,8 miljoni ringi, kui sidusin selle sõnaga “filosoofia”.

See juba aitab, kuid peame nentima, et siin on veel liiga palju, mida mõista… Palju rohkem kui oleks inimlikult võimalik…

Lõppeks huvitab meid see, kuidas ego peegeldub capoeiras…

Ego ja capoeira sidumine vähendab seda universumi vähem kui 300 000 vasteni.

Aga seda on selgelt veel liiga palju!

Küsimus on: mida me otsime? Miks meid huvitab, mis on google’is seoses egoga olemas…
Selgitan: me tahame teada saada, kas see teema võiks olla capoeiras eriliselt tootlik. Lihtne vastus sellele on: ei ole. Seda ta meil ei ole.

Nagu paljusid teisi puudusi, ei ole capoeiras piisavalt veenvalt mõtestatud ega analüüsitud ego tava mõõtmeid ja uskuge, egoistlikke fragmente ilmneb capoeiras üllatavalt palju…!

Peale ego enese laias laastus, on paeluv, kuidas capoeira eksisteerib selliste egoistlike ja egotsentristlike vaade väljendusrikkuse kõrval, püüdes neid osi siduda meie kunsti ajaloo käiguga!

Meelitav idee kirjutada oma nimi – või hüüdnimi – meie kunsti ajalukku juhib capoeirista võimaluste mereni, mille hoovusesse võib kasvõi saapad jalas sisse hüpata…!!

Olen näinud hämmastavaid asju, mida tehakse (loen õigluse huvides ennast nende hulka…), nüansse, mis seonduvad meie alateadlike ja teadlike plaanidega, et kinnistada meie nimesid Ajaloo suurte capoeiristade panteoni.

On üsna tavaline, et vähemal või rohkemal määral kogenematud capoeira tootmise alal lähevad õhku täis proovides arutada ja lahendada capoeiraga seotud küsimusi.

Kõik me mõtleme ja tahame konstrueerida capoeira-väljundit. See on meie kunsti juures suurepärane asi ja me näeme pidevalt capoeiristasid avamas oma särkide nööpe, kuhu on alati elegantsete tähtedega kirjutatud: super-capoeirista!

Enamus inimesi käitub vastavalt oma alateadvusele…!

Ja siin meie otsitav ongi! Meie ego on meile endile väljakutseks või, nagu ütlesid juba suured idamaa taoismi ja budismi meistrid, on meie võimas ja esialgu kõige tähtsam vaenlane. Eriti kuna enamusel juhtudest ei teagi me, millega silmitsi seisame… Alles palju hiljem tunnetame, et käitusime paljudel kordadel lähtudes sellest vaatest, sellest suundumusest, olles selle mõju all…!

Pange tähele, et ego suhtes ei eksisteeri korralikku kriitikat…! See, mida mina lahkan, on mu mõtted, mis on kui capoeirista teadmiste preemia, mille abil proovida panustada (loogiliselt võttes on see niisamuti minu egoistlik kavatsus…) capoeira kasvu ja selle psühhosotsiaalsete nähtuste paremasse arusaama. Seda selles erilises kunstis, millesse on panustanud nii paljud meist, täiendades eneste kompetensi capoeira inimlikes, artistlikes, mõttekriitilistes ja vaimuvabastavates aspektides, mida idamaa võitluskunstid nimetavad teeks…!

Aga miks on egol kaks tera…?

Seda seetõttu, et esiteks on ego vajalik pahe – kui seda võib paheks pidada… Sest oma capoeira-õpingute alguses peame murdma läbi oma ebakindlustest, oma kõhklustest, oma piiridest, läbi oma hirmudest… Me peame toitma enese sees uut julgust, viisi, kuidas vastu seista kõigele ilma suuremate hirmudeta… peame suurendama oma enesekindlust ja ületada oma piire. See tähendab, et peame mingil viisil Egost vabanema, isegi kui see tundub pelga eneseületamisena…

Ning hiljem, kui meil on juba piisavalt julgust, piisavalt enesekindlust, piisavalt arengut ja piisavalt enesekontrolli, tuleb esile paradiisimaona ohtlik nähtus: võim ja võistlus selle nimel!

Siitpeale muutub meie teadlikult õige valik ebaoluliseks ning meie alateadvus tõukab meid Kuninga kõrvale pildile, olgu selleks kuningaks kestahes kujuteldav… Mõni kuulus mestre… Meie oma mestre… Või on see pilt, mis läheb televisiooni… Või hoopis ilus foto akrobaatikast või võimsast superlöögipoosist… Need võimalused on lõpmatud ja on väga vähe tõenäoline, et keegi need kõik üles loeb. Minu kavatsus on siin vaid teemat ja meie poolt võetavat hoiakut illustreerida.

Kuid sel nähtusel, nagu ka meie tahtel suunata oma arengu kurssi, pole piire… Ambitsioonid on võimas mootor isiklikuks kasvuks… Capoeira sütitab ja toidab seda protsessi… Kogu aeg!

Nüüd võib keegi küsida: aga mis sellest, kas me ei peakski mitte kasvama? Ning oma õpitud ignorantsuses vastan: muidugi… Inimolend tahab eranditult ja isegi vajab kasvada, vastasel korral jääks ta igavesti olendiks, kes elab oma loomalikes instinktides, olles sama ohtlik kui iga teine loom!

Ometi oleks palju parem, kui see kasv ei kannaks meie EGO, selle vaevu hoomatava vaenlase ja meie hoiakutega manipuleerija tahete ohtlikku varju.

Aga jätkame sellel teemal hiljem… See on vaid sissejuhatus.

Andke mulle andeks, kui kruvisin ootused üles ega püüa teemat lõpetada, aga uskuge, teema on piisavalt lai, et sellega võiks täita palju raamatuid. Seega jätkame rahulikult…

Yêh, volta do mundo, camará!

Järgneb tekstis Ego capoeiras – ego, see närune!!

Olen vadiaarija, lähen vadiaarima

2010-08-29T11:58:00.007+03:00

Täiendan eesti sõnavara uute sõnadega:

Vadiaarima - capoeira angolaga tegelema, angoleirona hängima
Vadiatsioon ehk vadiaarimine - capoeira angolaga tegelemine, hängimine a la angoleiro
Vadiaarija või vadiaar - capoeira angolaga tegeleja, angoleiro

Tuletatud portugalikeelsetest sõnadest vadiar, vadiação, vadio

Vagabund, mis tähendab hulkurit või rändajat, ei sobi meile. V.a sel juhul, kui keegi arvab, et Nipernaadi on hea angoleiro vaste :P

Angoleerija

CAPOEIRISTA

2010-08-22T12:29:00.004+03:00

Kolme aasta tagune üllitis minu sulest..

CAPOEIRISTA

He had stood there by the left side of the bateria all that time having the air of a man who’s seen it all, the ups and downs, the good sides and the bad, yet he was constantly intrigued by what went on inside the ring. His sunpainted face was framed with ginger hair reaching his shoulders, his mouth curved in a barely noticeable smile that seemed to have a hold of his whole, entirely approachable posture. He kept his hands in a wristlock behind his back – if he had a suit you’d probably think he was an distinguished professor giving a lecture on something scientific he knew from side to side, top to bottom or as thoroughly as possible, if you wish. His bare feet touched rather lightly on the ground, his built wasn’t forcing them down with gravity and what a marvellous built that was! Impeccably white cloths fitted him admirably.

But there was something puzzling about his cord around his waist, something that caught everybody’s attention, but made no sense no matter how much they strained their eyes. The cord seemed to have a color nobody had ever seen, ever thought of, at least you couldn’t make one out for it! It wasn’t faded, it wasn’t stained, it was just the color from a spectrum the light only produced for that cord and that cord only. Was it the sun itself that had given it to him to cause confusion among the eyes of men?

You could have easily made a mistake of thinking he was daydreaming as he never answered anybody’s curious looks, yet his eyes told a different story: they were alert to something infinitely attractive about the way the contestants moved around, over and around eachother always carefully timing, swiftly executing and endlessly enjoying the movements, passes and dodges in the mid-circle.

Yes, he was intrigued. He was aware of everything that happened around him: the musicians playing a São Bento Grande, the three berimbaus all perfectly sounding out their variations; the master leading a melodious song:

Berimbau tá chamando menino
Tá chamando você pra jogar
Esse toque que toca no peito
Tá fazendo seu corpo gingar
Capoeira é arte é magia
E a luta pra não apanhar*

And the ring answered:

Vem, começou a roda iôiô
Começou o canto iaiá**

He saw capoeiristas forming the ring: experienced players clapping enthusiastically to the rhythm of the instruments, enjoying the spectacle and the stunned beginners, not knowing where to put their hands, whether to smile or to blush in fear of having to enter the ring themselves.

The energy was good and what an excellent bunch of people they had here today! The guys were eager to buy eachother out, to waltz into the ring and show off their longpolished arsenal of kicks, feints and jumps all worthy of a degree in machismo and trickery.
The strings of the berimbaus held on and so did the opponents as if the energy fed them with unbreakable stamina and unlimited strength.

But there was a black sheep among the merry herd, as always.
It doesn’t happen often nowadays that a player thinks he’s far more superior than the others, at least he won’t openly boast about it. Over and gone are the days when the notorious capoeiristas fought the police, worked as assassins for crooked politicians and possessed all kinds of inhuman powers with the help of candomblé and the evil deities they called upon. It may be that you have heard of the corpo feshado some of them had against bullets and knifestabs and how they fought off ten at a time. These bygone days.. No capoeira-supermen any more.

Never say never as the good old saying goes. The guy who was last to buy into the game obviously never questioned it as far as these legends went. He was a strong guy no doubt about it, an ox of a man of the first quality, a massive upper-body joined to fast legs by a flexible waist and he didn’t mind using any of his superbly developed skills. The guy was like a whirlwind in the roda, he practically owned the ring, putting already third guy on the floor.

...

* Poiss, berimbau kutsub

Kutsub sind mängima

See rütm, mis mängib su põues

Paneb su keha õõtsuma

Capoeira on kunst ja maagia

Ja võitlus, et mitte alistuda

** Tule, algas roda

Tule, algas laul

Capoeira-poeemid 50

2010-08-12T21:02:00.004+03:00

See ladainha on pärit CM Dorado lahedalt salvestiselt - Estória do Menino Pequeno / Väikse Poisi Lugu, mis räägib ja laulab M Pastinha legendaarse lapsepõlveloo.

Peço licença / Kui lubate
pra falar de dois meninos / räägiksin kahest poisist
Um grande outro pequeno / Üks suur, teine väike
unidos pelos destinos / seotud saatuste poolt
Inimigos aparceiros / Vaenlased, kaaslased
na roda de capoeira / capoeira rodas
Essa história aconteceu, colega velho / See lugu juhtus
lá no pé de uma ladeira / ühe nõlva jalamil
camará

Capoeira-poeemid 49

2010-08-11T22:45:00.012+03:00

M Suassuna Eu Nasci de Sete Meses / Ma Sündisin Seitsmekuiselt

Eu nasci de sete meses / Ma sündisin seitsmekuiselt
Me criei sem mamar / Kasvasin imetamata
Já tenho cinquenta anos / Olen juba viiekümnene
Ainda tô sem batizar / Siiani ristimata
Quem quiser saber meu nome / Kes tahab mu nime teada
Vá lá em casa perguntar / Mine mu sünnikoju küsima
Eu me chamo tira-prosa / Ma olen jõumees
Quem quiser experimentar / Kui keegi tahab jõudu proovida
Já fiz galo bota ovo / Panin kuke munema
Pra galinha descansar / Et kana puhata saaks
Já fiz padre dizer missa / Panin preestri missat pidama
Sem vela nem castiçal / Ilma küünla, ilma küünlajalata
Botei fogo em igreja / Panin kiriku põlema
Só pra ver santo pular / Et näha pühakuid hüppamas
Santo Antônio que foi ligeiro / Püha Antonius, kes oli kiire
Saiu de salto mortal / Väljus saltoga
Camará

Oolstaarid osa L

2010-08-05T12:07:00.005+03:00

Pastinha: Tea see aasta ilusaid naisi ka trenni tuleb
Bimba: Ema sul tuleb
Pastinha: Lubas küll muidu

10 käsku

2010-08-05T11:44:00.004+03:00

Said kivisse raiutud ja kuulutan mätta otsast:

Ja sealt see tuleb:

Mangopuu päevad

2010-07-09T12:21:00.006+03:00

Leidsin sellise kirjutise:
http://www.fanfiction.net/s/5257064/1/Days_of_the_Mango_Tree

Capoeira-poeemid 48

2010-06-29T18:20:00.001+03:00

Morena eu vim de longe / Neiu ma tulin kaugelt
vim aqui só pra te ver / tulin, et sind näha
eu cheguei de manhazinha / saabusin hommikul
e volto ao entardecer / ja lähen tagasi videvikul
Se você quiser que eu fique / Kui sa tahad, et ma jääksin
é só você dizer / pruugib sul vaid öelda
largo o barco e meu trabalho / hülgan paadi ja töö
só pra morar com você / et sinuga koos elada
Mais não largo a capoeira / Aga ma ei hülga capoeirat
pois sem ela eu vou morrer / sest selleta ma suren
e morto não adianta / ja surnuna pole must kasu
nem você vai me querer / sinagi mind ei taha

Vadiaarime 2010

2010-06-23T22:14:00.002+03:00

Kauksi puhkebaasis toimub:

Ja majaka juures toimub:

Muu seas saab kuulda ja õppida sellist lugu:

5 aastat söödavat capoeirat Eestis

2010-06-14T20:02:00.003+03:00

Ajaloohuvilistele lisaks http://svencapoeira.blogspot.com/2008/05/mnitustetriloogia-viimane-osa.html kommentaarides juba kirjeldatule ka piltimaterjali Eesti esimese batizado kohta.

Artikkel Tartu Linnalehes

15. mai 2005 Tartu grupi rahvas koos M Samaraga Katoliku kooli saalis (kas tuleb siit ka kunagi mõni comeback?)

Pidu 14. mai 2005 Veerevates Kivides (praegune Trehv)

Capoeira-poeemid 47

2010-06-10T12:31:00.004+03:00

CM Dorado Humildade / Tagasihoidlikkus

Calça de homem / Mehe püksid
não cabe em menino / ei sobi poisi jalga
sereno não é chuva não / niiske õhk pole vihm
Quem não pode com mandinga / Kes mandingat ei tunne
não carrega patuá / ei kanna patuád
Onda miúda / Väiksel lainel
não tem força pra molhar / pole jõudu märjaks teha
A humildade é coisa nobre / Tagasihoidlikkus [ka lihtsus, leplikkus] on üllas asi
é a força que o homem pobre / see on jõud, mida vaene mees
traz dentro do coração / kannab südame sees
Quem não tem humildade / Kel pole tagasihoidlikkust
não conhece a verdade / see ei tunne tõde
vive na ilusão / ta elab illusioonis
Quem diz que sabe muito / Kes ütleb, et oskab palju
lagartixa sabe mais / väike sisalik oskab rohkem
ela sobe nas paredes / ta ronib mööda seinu
coisa que quem diz não faz / asi, mida see, kes ütleb, ei tee

Capoeira-poeemid 46

2010-05-22T11:02:00.006+03:00

Tõsiselt hea kraam: CM Dorado Semente de capoeira / Capoeira-seeme

Areia branca / Valge liiv
para abrir caminhos / et alustada teid
pro erê poder jogar / et erê* saaks mängida
Na roda de capoeira / Capoeira rodas
na ginga na negaça / gingas, negaças
o erê vai vadiar / hakkab erê vadiaarima
Todo grande tronco / Iga suur tüvi
começou numa semente / sai alguse seemnest
Todo grande homem / Iga suur mees
já foi pingo de gente / on olnud inimidu
Vem brincar mais eu / Tule muga lõbutsema
vamos vadiar / lähme aega veetma
Se tu é moleque eu também sou / Kui sa oled jõmpsikas, olen ma samuti
todo homem já chorou / iga mees on kunagi nutnud
O menino é bom / See poiss on tubli
bata palmas pra ele / löö ta heaks käsi kokku
O menino é bom / See poiss on hea
é capoeira de angola / ta on capoeira angola

* vahendaja candomblé-järgija ja orixa vahel; siin kui laps-orixa

Capoeira-poeemid 45

2010-05-16T17:03:00.002+03:00

M Waldemari ABC de Vilela / Vilela elulugu

Sinhores peço licença / Härrased, kui lubate
Para cantá uma história / Laulda ühe loo
O valente Vilela, o meu bem / Vaprat Vilelat
Trago sempre na memória / Kannan alati mälus
Ele lutou quinze anos / Ta võitles 15 aatat
Sempre alcançando vitória / Saavutades alati võidu
Ali tinha um capitão / Oli üks kapten
Um sujeito muito ousado / Üks väga jultunud tüüp
Disse eu vô na Serra Torta / Ütles: lähen Serra Tortasse
Trago Vilela amarrado / Toon Vilela kinniseotult
No outro dia bem cedo / Järgmisel päeval varakult
Marcharam para o lugá / Marsiti kohale
Onde morava Vilela, oi iáiá / Kus elas Vilela
O povo foi ensiná / Rahvas sai õppetunni
Chegou lá o capitão / Kapten jõudis kohale
Mandou a casa cerca / Käskis maja ümber piirata
Cercaram ali a casa / Maja piirati ümber
Ficaram de prontidão / Oldi valmisolekus
Vilela abre a porta / Vilela tee uks lahti
Pôr ordem do capitão! / Kapteni käsul
Você hoje sai daqui, o meu bem / Täna lähed sa siit
Diretinho para a prisão / Otse vanglasse
Vilela tava em casa / Vilela oli kodus
Sem nada disso sabé / Sellest midagi teadmata
Disse vocês vão simbora / Ütles: kaduge minema
Não venham me aborrecé / Ärge tulge mind tülitama
Responda-me soldado, oi iáiá / Vasta mulle sõdur
Matar ou morré / Tapma või surema
Responda-me soldado / Vasta mulle sõdur
Se veio matar ou morré / Tulid sa tapma või surema
O soldado arrespondeu / Sõdur vastas
Não vim matá e nem morré / Ma ei tulnud tapma ega surema
Tá enganado sujeito / Sa eksid tüüp
Pôr ordem do delegado, o meu bem / Politseiülema käsul
Que é um home de direito / Kes on õiglane mees
Você hoje me dá conta / Annad sa täna mulle aru
Das mortes que já tem feito / Mõrvade kohta, mida oled sooritanud
Eu aqui na Serra Torta / Mina siin Serra Tortas
Já brigo pelo comum / Kaklen juba nagu tavaks
O home qui mata cem / Mees kes tapab sada
Também mata cento e um / Tapab ka saja ühe

Capoeira-poeemid 44

2010-05-05T23:02:00.002+03:00

Esquilo ABADÁ grupist on kirjutanud sellise kurvavõitu, aga hea laulu: Grão de Areia / Liivatera

Tristeza mora comigo / Kurbus elab minuga
Por causa da solidão / Üksilduse tõttu
Eu pareço andorinha / Ma olen nagu pääsuke
Querendo fazer verão / Kes tahab [üksi] suve tuua
Uma gota de água doce / Piisk magevett
Querendo ser ribeirão / Mis tahab olla suur jõgi
Uma semente caída / Maha kukkunud seeme
Querendo ser plantação / Mis tahab olla istandus
Mas olhando pro deserto / Aga heites pilgu kõrbele
Eu sou apenas um grão / Olen ma vaid [liiva]tera

Queria ser o luar / Tahaks olla kuuvalgus
Que ilumina meu sertão / Mis valgustaks mu kõnnumaad
Ou então ser uma estrela / Või olla üks täht
De qualquer constelação / Mistahes tähtkujust
Hoje eu levo a minha vida / Täna elan oma elu
Com meu berimbau na mão / Berimbau käes
Mas olhando pro deserto / Kuid heites pilgu kõrbele
Eu sou apenas um grão / Olen ma vaid tera

Sou um peixe do cardume / Olen kalaparve kala
No mar da imensidão / Tohutus meres
Sou uma flor do cerrado / Olen võsastiku lill
Que nasceu fora da estação / Mis tärkas algpaigast eemal
Quero ser bom capoeira / Tahan olla hea capoeira
E jogar com o coração / Ja mängida südamega
Mas olhando pro deserto / Ent heites pilgu kõrbele
Eu sou apenas um grão / Olen ma vaid tera

Maior que Deus é ninguém / Keegi pole suurem kui Jumal
Que me deu tudo na mão / Kes andis mulle kõik, mis mul on
Mas nesse mundo tão imenso / Kuid selles nii suures maailmas
Eu sou apenas um grão / Olen ma vaid tera

Capoeira Angola Vento de Maio 3

2010-05-05T17:09:00.001+03:00