Kaaskirjutis

Vastasin ühe sõbra palvel ta teadustöö jaoks vajalikele küsimustele.

> 1. Milline seos/sarnasus võib Teie arvates olla Hiina võitluskunstide ning Capoeira vahel?

Füüsilises aspektis on mõned sarnasused, nt löök nimega martelo (haamer port. k) – põlve ülestõstmisele järgnev löök jala väljasirutamisega –, aga see löök on peaaegu universaalne võitluskunstides, nii et üksikuid lööke uurides on raske öelda, kust midagi tulnud on. Sarnasusi on akrobaatiliste elementide osas, aga akrobaatika ei kujuta endast capoeira kohustuslikku osa, Hiina võitluskunstide kohta aga ei ole ma pädev midagi väitma.
Vaimses võtmes, mida mõjutas ja mõjutab tugevalt kultuuriline taust, on peaaegu võimatu rääkida mingitest seostest/sarnasustest.
Seos tekib parimal juhul lähiajaloos, kus capoeira üks kuulsaim mestre (meister port. k) Bimba (Manoel dos Reis Machado) reformides 20. sajandi algul capoeira kui võitluskunsti tehnikaid, võis väikses mahus kasutusele võtta mõne Hiina võitluskunsti eksperdi tehnikaid, et capoeirat efektiivsemaks muuta, samas sai ta mõjutusi ka jiujitsust, poksist, batuque’st (Aafrika võitluskunst), muay thaist ja mujalt, nii et konkreetseid järeldusi oleks ennatlik teha.

> 2. Kust võib Capoeira oma alguse saada ning millist tähendust omistate sõnale „capoeira"?

Pean kõige tõesemaks viimastel aastatel tehtute uuringute valguses välja kujunenud versiooni, mille kohaselt capoeira hakkas välja kujunema Brasiilias (Rio de Janeiros ja Bahias) Aafrikast toodud neegerorjade võitlusmängude segunedes 19. sajandi algul.
Kõige tõenäolisemalt ja meile kõige rohkem huvi pakkuvama verisooni kohaselt tähendas sõna ‘capoeira’ madala rohuga lagendikku linnalähedasel alal, kus politseile märkamatult oli võimalik nende keelustatuse ajal Aafrika võitlusmängudega ja hiljem capoeiraga tegeleda. Orjad, kes neil lagendikel oma ‘sporti’ harrastasid, olid pärit siiski linnast, kus isandate järelevalve oma orjade üle oli vähem tõhus ja vabadusi rohkem.

> 3. Kas capoeira on pigem võitlustants või võitluskunst? Miks?

Võiksime öelda, et kuna tants on kunst, siis pole vahet, kas nimetada capoeirat võitlustantsuks või –kunstiks.
Vahe tekib sellest, et capoeiras on erinevaid suundi ja koolkondi, mis keskenduvad rohkem kas võitlusele, tantsule või hoopis mängule. Võitlusele rõhuvad juhid propageerivad capoeira efektiivsust reaalses situatsioonis ka väljaspool roda’t (võitlusring port. k), tantsule keskendujad jälgivad võitluse graatsiat täiuslikkuseni lihvitud tehnikates ja mängu olulisimaks pidajad kontsentreeruvad capoeira 20. sajandi alguses välja töötatud/kujunenud traditsioonide (muusika, rituaalid, hierarhia, filosoofia jne) säilitamisele.
Arvamused on subjektiivsed ja kõigi suundade järgijaid piisavalt, nii et ühest tõde on võimatu kindlaks määrata. Enamus capoeirista’sid (capoeiraga tegeleja port. k) hindab kõiki kolme aspekti, kuid keskendub rohkem ühele või teisele.

> 4. Kuna capoeira´t tehakse üldjuhul muusika saatel, kui suur osa >on sellest tingituna selles tantsu ja kui suur osa võitluskunsti?

Muusika abil luuakse rütm capoeirale tervikuna.

> 5. Kas capoeiraga tegeleja peaks oskama või ära õppima ka mõne muusikalise instrumendi mängimise? Millised muusikainstrumente capoeiras kasutatakse?

Hea capoeirista peab ja tahab osata mängida berimbau’d (nimi traadiga pingutatava ja õõnestatud pudelkõrvitsaga seotavale ca pooleteistmeetrisest kepist löökpillile port. k), lisaks eeldatakse pandeiro (tamburiin port. k) ja atabaque (koonusjas Aafrika trumm) mängimise oskust. Peale nende kolme põhilise kasutatakse roda ‘orkestris’, mis moodustab osa eelpoolnimetatud ringist, reco-reco’t (kraabits) ja agogô’d (meenustab kahte omavahel ühendatud lehmakella, kuid võib olla ka kahest õõnsast kookospähklist).

> 6. Kas on mõeldav capoeira ilma muusikata, mida sellisel juhul >muusika asemel kasutatakse?

Ilma muusikata ei ole capoeira mõeldav.

> 7. Palun kirjeldage capoeira olemust füüsilises ja vaimses aspektis.

Capoeira on füüsilises aspektis dança-luta-jogo (tants-võitlus-mäng port. k) ja vaimses brincadeira-malícia-malandragem (“pullimine”-kavalus-capoeiratarkus (sarnane tänavatarkusele)).

> 8. Kas on tõene, et tänapäevane capoeira jaotub angola ja regional stiilideks? Kui jah, siis millist suunda teie esindate? Kuidas leiab algaja capoeira-harrastaja enda jaoks sobiva? Milline on üldine jagunemistendents, kes üldjuhul millise stiili valib (vanusegrupid, sugu, karakteristika-rahulikud, keevalised, äkilised inimesed)?

Capoeira jagunes ainult angolaks ja regionaliks 20. sajandi alguses. Tänapäevaks on stiile rohkem, kui üldjoontes kehtivad vähemalt minu arvates siiani algusest peale seda kaheks stiiliks jagavad iseloomulikud tunnused capoeira liikumistes, muusikas ja mõtlemises.
Esindan ise regionali stiili, kuid tunnen üldjoontes ka angola põhimõtteid.
Algaja capoeira-huviline saab lähtuda esmalt oma taustauuringust mõlemasse stiili, kuid määravaks osutub ilmselt lähemal asuv capoeira-kool, olgu see kumma stiili esindaja tahes. Kui kahe stiili koolid on tulevase õpilase jaoks väliselt võrdväärsetel tingimustel esindatud, siis määrab tulevase kooli juhus, juba temast ette jõudnud sõbra kutse, kooli reputatsioon, karismaatiline/tark õpetaja, odavam kuumakse vms.
Regionali ja angolat ei saa eristada inimiseloomudele sarnanemise alusel ja nii tegeleb mõlema stiiliga igasuguseid inimesi. Erandiks ehk see, et viimasel ajal on capoeira angolat hakatud seostama rastafari-kultuuriga, kuid võrdusmärki nende vahele pole kaugeltki võimalik panna.

> 9. Kas olete kuulnud täiskontaktilisest capoeira`st?

Sihiline ja pidev täiskontakt on capoeira põhimõtete vastane, seega pole see capoeira.

> 10. Kas capoeiras on samuti värvilised vööd nagu näiteks karates, kui jah, siis millised on nn „üleminekueksamid", et järgmise taseme >vööd saada?

Capoeiras on vööd olemas, kuid näevad välja nagu köied, mis puusa kohal sõlmitakse.
Esimese järgu vöö saamiseks korraldatakse batizado (ristimine port. k) nimeline üritus, kus algajast vöökandidaat mängib meistri või professor’iga (õpetaja port. k), kelle kohustus on õpilase taset rodas testida. Järgmise järgu vöö saamist nimetatakse troca de corda (vöö vahetus port. k), teatud kõrgema astme vöö saamist ja baasõppe lõpetamist graduação’ks (kooli lõpetamine port. k), sealt edasi toimub vööde vahetamine kuni meistriks saamiseni. Iga järgmise astme vöö saamiseks on vajalik omandada kooli meistri seisukohaga kattuv piisav hulk tehnikaid, teadmisi ja kogemusi.

> 11. Millisest vanusest võiks Teie arvates capoeira´ga tegelema hakata?

Capoeiraga võib igas vanuses tegelema hakata, millal see võimalik on, sõltub inimese füüsilisest võimekusest ja tahtest. Kuid reegliks, nagu enamusel aladest – mida varem, seda parem.