Juhatus väljarännata soovijatele 2

Käisin Brasiilias.

Väheke sai trenni tehtud, paaris rodas käidud ja Rio mägede otsa ronitud.

Et Brasiilias oli suvi algamas, siis oli ilm kuum ja õhuniiskus suur. Ööd olid ka parajalt palavad, nii et tihti tuli eluga riskides kasutada lohakalt seina ühendatud elektridušše.

Rios ööbisin Vila Carioca hostelis, mis ennast viimased aastad Facebookis üliagressiivselt reklaaminud. Täitsa rahule võib jääda: hommikusöök on hinna sees, wifi on tasuta, külmikust saab paari reaali eest õlut ja administraatorid tunnevad kohalikku elu.

Käisin ära põhilistes kohtades: Suhkrupeamäe otsas ja Corcovado mäel Kristuse kuju juures siili udus mängimas, Copacabana ja Ipanema randades higistamas, Lapa viadukti ja Selaroni treppide juures ja Santa Tereza linnajaos, kus kahjuks kollane tramm oli liiklusest kadunud, sest oli aasta tagasi rööbastelt välja pannud.

santa tereza trammita

Trennis käisin M Carlão koolis, keda ennast kohal ei olnud, nii et trenni andis tema värske treinel Fatima. Tunne oli umbes selline nagu oleks riietega saunas.

Peamisse kohta, mis mind huvitas, M Formiga juurde Niteróisse, aja viletsa planeerimise tõttu ei jõudnud.

São Paulo tervitas mind kohe sajuga, ehkki algul peene, romantilise garóa ehk uduvihmaga, mis tegelikkuses tähendab sealse ülekoormatud linnatranspordi veelgi aeglustumist. Aga jõudsin sellele vaatamata M Plínio trenni, mida andis CM Freguesia. Eriti hästi jäid meelde sealsed cabeçadad.

Järgnevate päevade jooksul võtsin osa selle grupi esinemisest Brasiilia indiaanlaste guaranide juures (kus rodast võtsid osa ka auväärsed M Môa do Katendê ja M Gaguinho – M Pastinha õpilane), nüüdseks 88-aastaseks saanud M Ananiase samba de rodast, mille külalisteks olid kauge Kirde-Brasiilia Acupe linna sambatajad, ja lõpuks käisin Morro do Querosenel, kus toimus Bumba Meu Boi ehk „härjatagumise“ pidu (härjaks kostümeeritud osalejat aeti taga samal ajal tegevust kommenteerivad laule lauldes, kuni lõpuks härg hukati ja kõigile pakuti selle verd juua). Kahte viimast üritust saatis vihm nagu sellele suurlinnale kohane.

capoeira angola

samba de roda

bumba meu boi

Salvadori jõudsin ka. Enne vanalinna ja M Lua Rasta külalistemajja minekut sattusin Pituba rannas puxada de redele ehk võrguga kalapüügile, mis neil käib väheke teistmoodi: võrk viiakse kanuuga rannast eemale vette ning kahest otsast tõmmates jäävad kalakesed selle sisse. Kahjuks minu lõbuks temaatilisi laule ei lauldud, ehkki samateemalise rahvatantsu proovimine oli kunagi selleks lootust andnud.

puxada de rede

Vanalinnas ehk Pelourinhos olid teed kaetud kividega ja majad vanad (kuigi värvilisemad) nagu ikka. Seal meenus mulle M Gato Preto ladainha Igreja do Bonfim (http://svencapoeira.blogspot.com/2009/08/capoeira-poeemid-36.html) ning arvestasin selle järgi, millised kohad tuleks ära käia. Seega:

Igreja do Bonfim (oli vanalinnast ca 6 km kaugusel ja ei hakanud seiklema sinna)

E Mercado Modelo (käidud: suur turg igasugu kohaliku nänniga nagu igal pool)

Ladeira do Pelourinho (käidud: nõlva otsas kõrgub Jorge Amado muuseum)

E Baixa do Sapateiros (käidud: nõlva jalamil asuv tänav ja linnaosa)

Falar na Cidade Alta (käidud: pm kogu kõrgemal asuv vanalinn)

Eu me lembrei do Terreiro (käidud: vanalinna keskväljak baaride ja pideva capoeirashow’ga)

Igreja de São Francisco (käidud: üsna M Lua ateljee kõrval asuv rikkalikult kuldkaunistusi täis kirik)

E Praça da Sé (käidud: katedraali väljak; sé on port. k-s katedraal)

Aonde ficam as baianas (nähtud: kirevalt riietatud naised ootamas, et neist pilte tehtaks, mille eest raha küsida..)

Vendendo acarajé (proovitud: ..või müümas kohalikku kiirtoitu, millest koostisosadest mulle maitsesid vaid krevetid)

Por falar em Itapoã (linnast eemal asuv populaarne rand, kuhu ei jõudnud)

Lagoa do Abaeté (linnast eemal asuv populaarne järv, kuhu samuti ei jõudnud)

salvador

Lisaks käisin politsei valve all olevas capoeira-kindluses Forte da Capoeira, kus asuvad 7 meistri ruumid (kohal oli neist M Curió), pärast pikka ootamist sõitsin üles-alla Lacerda liftiga, mis ühendab Pelourinho all- ja ülalinna ning sattusin kuulsa Farol da Barra majaka juurde.

Vahepeal oli võimalus käia ABCA (Brasiilia Capoeira Angola Assotsiatsiooni) rodas, mida juhtis M Pelé de Bomba ja kohal oli ka M Gildo Alfinete (M Pastinha õpilane), kes tundis huvi, kust ma pärit olen ja kas teda ikka tean.

Ikka teadsin.