Pajatus

Legendaarne Mestre Canseira pajatab (kuupäeva pole, aga tundub, et hiljuti):

"20 aastat tagasi oli Capoeira vägivaldne, brutaalne, aga selles polnud pahatahtlikkust. Teiste sõnadega: capoeiristad lõid üksteist, tõmbasid üksteist pikali, said tappa, aga kõik juhtus rodas; kui nad rodast lahkusid, embasid nad üksteist, lubades treenida järgmise kohtumiseni. See oli võrdsete võitlus ilma et vastase füüsist oleks kahjustatud.

"Tänapäeval on Capoeira palju muutunud. See fokusseerub asja sportlikule ja atleetilisele küljele, aga negatiivses mõttes, sest tänane capoeirista kavatseb minna rodasse pahatahtlike plaanidega, mille põhjused peituvad tihti lahendamata isiklikes probleemides ja kaugeneb nii Capoeira põhimõtetest... neil päevil praktiseerib capoeirista teisi võitluskunste ja tahab neid kasutada koos Capoeiraga. Kui ta ei suuda oma vastasest üle olla, võtab ta appi käelöögid ja haarded...

"Nüüdisajal on olnud isegi juhtumeid, kus pärast Capoeira-mängu ähvardab allajäänud mängija oponenti tulirelvaga. Capoeira ise ei ole tegelikult palju muutunud, see on läbi teinud oma loomuliku evolutsiooni alates Pastinha, Bimba, Canjiquinha ja paljude teiste ajast. Muutus on toimunud inimmõisuses."


Mestre Canseira väljaöeldu on tegelikult Mestre Pastinha sõnade ümberjutustamine. Pastinha rääkis, milline peaks capoeirista oma käitumiselt olema (tõlkisin kusagil varasemas postituses), aga et tänapäeval on pilt olulisem, kui sõna, siis pole enamusel aega kirjapandud põhiväärtustesse süüvida.
Paljud capoeiristad on neile omaseks peetava kavaluse (elutarkuse, ettenägemisvõime ja oskuse manipuleerida) viinud uutesse sfääridesse: salakavalusse, silmakirjalikkusesse ja eneseupitamisse. Teiste arvelt enese paremaks tegemine ei käi ainult rodas, vaid üha rohkem selja taga väljaspool rodat.

Usalda vana kooli ;)