Sel aastal, täpsemalt 13. mail, möödus 120 aastat Kuldse Seaduse väljakuulutamisest printess Isabeli poolt Brasiilias 1888. aastal, mis tähistas orjapidamise ametlikku lõppu. Mitteametlikult ja varjatult käis see rahuga edasi, kuna endistel orjadel polnud muuks eluks mingeid erilisi väljavaateid, ja käib siiani - arvatakse, et praegusel ajal teevad sunnitööd olematu palga eest kuni 40 000 inimest terves Brasiilias. Õnneks on selle vastu võitlemiseks loodud mitmeid organisatsioone.
Teine probleem, millega Brasiilia juba pikalt silmitsi seisab, on rassism, mis avaldub igas eluvaldkonnas. Musti ei peeta siiani kuigi usaldusväärseteks töötajateks ja neil on üsna raske ka korralikku haridust omandada. Heal juhul saavad mustad tööd vaid peagi kinni pistetavate pättidena krimifilmides. On muidugi erandeid, nt soovitan kuulata Seu Jorget ja Gilberto Gili, otsida üles mõni film Lazaro Ramosega või osta Ronaldinho numbriga särk. Otsitakse ka Brasiilia Obamat, ehkki Brasiilia Obama - end vabastanud orjade asunduse legendaarne juht Palmarese Zumbi - aga löödi maha 1695. aasta 20. novembril.
Teema puudutab muidugi ka capoeirat (Capoeira Angolat), mida on läbi ajaloo kasutatud kui võimalust ennast jõuliselt afrojuurtega taasühendada ja samas vastanduda selle (Capoeira Regional) ja terve ühiskonna valgendamisele. On meistreid, kes arvavad end teadvat kindlalt, et capoeira tuli Aafrikast peaaegu valmis kujul üle Atlandi ja näeksid pigem vaid mustanahalisi oma kultuuriväljendusega tegelemas. Nii et võimatu pole ka mustade poolt valgete vastu suunatud nahavärvivaen.
Mestre Beija-Flor grupist Senzala de Santos räägib asjast loos O Escravo / Ori:
Filho de negô é capoeria, ô sinhà / Neegri poeg on capoeira, emand,
de coroné é dotô / koloneli* oma on doktor
O negô joga na senzala, ô sinhà / Must mängib senzalas**, emand
o branco cura o sinhô / valge ravib härraseid
Filho do negô é escravo / Neegri poeg on ori
do coroné tem liberdade / koloneli oma on vaba,
pra estudá na capital / et õppida pealinnas
lapis do negô é a foice / neegri pliiatsiks on vikat,
o caderno é o canavial / märkmikuks on roopõld
Se coroné fosse bondoso / Kui kolonel oleks helde
com escravo que é gente / orja vastu, kes on inimene,
talves seria um negô culto, / võibolla saaks tast õpetatud neeger,
capaz de curar doente / kes suudaks haigeid ravida
ou seria pelo menos / või saaks tast vähemalt
um negrinho inteligente / intelligentne neeger
Mas Deus é justo e derradeiro / Aga Jumal on õiglane ja viimane kohtumõistja,
não abondona os oprimidos / ta ei hülga rõhutuid,
ele ajuda os mais fracos / ta aitab kõige nõrgemaid
e socorre os feridos / ja päästab haavatuid
Mestre Ramos Senzala grupist kirjutas loo Princesa Isabel / Printsess Isabel:
Onde está a liberdade / Kus on vabadus?
Se a algema não se quebrou / Kui käerauad ei purunenud
O negro quer felicidade / Neeger tahab vabadust
O negro tambem quer ser doutor / Neeger tahab samuti doktoriks saasa
Princesa Isabel, Princesa Isabel / Printsess Isabel, printsess Isabel
Liberdade do negro só tá no papel / Neegri vabadus on vaid paberil
* kolonel - suurfarmi (fazenda) omanik
** senzala - orjahütid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar