Hea on vahel järele mõelda..
Pole hullu, kui mõtted laiali valguvad nagu mul siin:
Mestre Pastinha ütles: capoeira é tudo que a boca come (capoeira on kõik, mida suu sööb). Selliste metafooridega tuleb capoeiras harjuda, sest meistritele meeldib capoeira ja elu vahele paralleele tõmmata ja nende üle kujundite keeles filosofeerida. Nii saab ka lihtsast lausest - "kõik ei ole capoeira" - midagi maagilist. Minu meelest tahab M Pastinha öelda, et ehkki suu suudab süüa paljutki, ei ole kõik tervislik ega mõeldud inimese/capoeirista jaoks. Arvestada tuleb ka seda, et inimeste maitsed on erinevad, seega mis ühele capoeira, see teisele seedimatu. Maitse üle aga teatavasti ei vaielda, vaid kakeldakse..
Räägitakse, et capoeira Angola on traditsiooniline capoeira, ema-capoeira ja "õige" capoeira. See ei ole nii lihtne. Esiteks pani mestre Pastinha oma stiilile nimeks Angola alles pärast seda, kui mestre Bimba oli 20. sajandi alguse capoeirast teinud rahvusliku spordi ja nimetanud selle Bahia regionaalvõitluseks - varem kutsuti asja lihtsalt kui capoeira, capoeiragem või vadiação. Teiseks tähendab traditsioon pikaajalist tava, seega on nii mestre Bimba kui mestre Pastinha capoeira traditsioonilised. Nii et korrektsemalt kõlaks, et capoeira Angolaks nimetatud capoeiral on pikemad traditsioonid.
Teatakse, et ka mestre Bimba tegeles selle capoeiraga, mida hiljem mestre Pastinha õpetama hakkas ja angolaks nimetas: see on ka ainuvõimalik, kuna ta ei olnud stiililõhet veel tekitanud. Mõned leiavad, et see tähendab, et M Bimba oli angoleiro, aga kuna ajal, mil teda nii võinuks kutsuda, ei olnud angolat kui nime veel olemas, siis on see kas vale või tõde ainult osaliselt.
Pealegi, kes viitsib asja veelgi rohkem uurida, leiab, et capoeira ei olnud ka minevikus lihtsalt bipolaarne, vaid oma stiile juurutasid nt Annibal Burlamaqui, M Artur Emídio, Sinhozinho, M Canjiquinha jt
Järgmine kord capoeirast kui M Pastinha sõnul vägivaldsest võitlusest, väljakutse esitamisest capoeiras ja muust..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar