Kaitsemäng
Brasiilias on kõigil neil [jiu jitsu, judo, vabavõitlus] oma järgijad, eriti suurmates linnades, kus vabavõitlus on piisavalt levinud. Kuid tõeliselt brasiillaslikus capoeiras tunneme oma võimekust kõige selgemini.
Angolast pärit bantu orjad olid need, kes tutvustasid meile capoeirat. Oli aeg, kui Recifes, Salvadoris ja Rio de Janeiros jõudis capoeira paljutõotavasse faasi ja paljud selle meistrid said kuulsaks tänu osavusele, millega seda sporti harrastasid. 19. sajandil oli selle levik niisugune, et see keelustati politsei poolt, kes "arvasid, et on ohtlik jälgida ükskõik millist avalikku esitlust, kui tänavatel jalutasid vabad capoeiristad, tappes ja vigastades süütuid pealtvaatajaid". Tänapäevalgi defineerivad paljud sõnaraamatud capoeirat kui korrarikkumise ja logelemise sünonüümi. Capoeira varieerub stiili poolest erinevates Brasiilia linnades. Rios ja Recifes on capoeira tänavamäng, originaalne oma nomenklatuuri poolest. Raspa, rasteira, tesoura, rabo-de-arraia on mõned selle kõige tuntumad liigutused.
Bahias, seevastu, on capoeira tihedalt seotud oma folklooriga ja sel on eriline ja omapärane aspekt: capoeirista (nimi, mille kaudu tuntakse selle võitlejat) võitleb meeliköitvalt ning teda saadavad laulude ja löökpillide helid. Viimastest on kõige kasutatumad berimbau, ganzá ja pandeiro, mis teevad mängule kiirenevat rütmi.
See sünkronisatsioon muudab capoeira tõeliseks kaasaegseks "balletiks", mis seob imepärase muusika suurepärasse koreograafiasse.
Stiliseeritud capoeira
Samuti on capoeira järginud progressimarssi, moderniseerides ennast, seega on hakanud levima stiliseeritud meetod. Stiliseeritud capoeira on eelkõige suur ründesport, olgu see siis kui harjutus või enesekaitsesüsteem. Sarnasus traditsioonilise capoeiraga on vaid aimatav, sest stiliseeritud capoeira ei ole võitlus ega tants. See on vaid sport, kus füüsiline jõud ei ole tavaliselt põhikohal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar