Brasiilia 2016

Kuigi olen vahepeal blogisse juba mõnda aega vaid pilte linkidega saidile velhosmestres.com pannud, siis nüüd, olles teist korda Brasiilias käinud, tekkis tahtmine teha sellest kokkuvõte ja lisa 4 aasta tagusele postitusele (http://svencapoeira.blogspot.com.ee/2012/12/juhatus-valjarannata-soovijatele.html).

Ühtlasi on see taas "juhatus väljarännata soovijatele", mis on eelmise sajandi 20-ndate "huumor", kus nii mõnigi eestlane sõja eest Brasiiliasse põgenes, et sealt, kuuma ja muude ebamugavuste eest, tagasi koju põgeneda.

2 nädalat seevastu oli minu jaoks paras aeg.

Brasiilia, november 2016

Teinud kodutöö ära lendasin São Paulosse, läksin lennujaamas bussile ja sõitsin Caraguatatubasse.

Caraguatatuba

Seal elab ja annab capoeira angola trenne teadupärast M Zé Baiano, kellel jaanuaris 70. aasta juubel tulemas.

M Zé Baiano maja ja kool

Järgmisel päeval sai siis sellises ruumis, mis ühtlasi garaaž, trenni tehtud:

M Zé Baiano saal

Oli palav ja mestre pidas veits liiga pika loengu pärast trenni.

Üks vaade ka maja aknast.

vaade

Käisime ka ühe mestre õpilase metsa-restoranis. Panen siia ühe pildi, rohkem vaata-loe sealt: https://www.facebook.com/pesqueiro.jetuba

Pesquiro Jetuba (mestre istub)

Teine asi, mis mind São Paulo nn litoraali ehk rannikuala juures huvitas, oli võimalus purjelauda sõita. Mida ka tegin. Kuna üks pilt räägib liiga vähe, siis vaata juurde sealt: https://goo.gl/maps/mG2ExKYUKdu ja BL3 FB lehelt: https://www.facebook.com/bl3escoladeiatismo

Armação rand

BL3 nimeline klubi

Ja üks video ka, mis oli osa kodutööst ja mis annab emotsiooni suht hästi edasi. Isegi puri paistab sama, mida mina kasutasin.

Panen siia ka väikse kaardi, mis räägib Ilusale saarele (pt k Ilha Bela) ja sealsesse Armação randa jõudmisest, sest seal tuleb natuke vaeva näha. Caraguatatuba enda rannas millegipärast purjelaua-laenutus täna puudub. Üle väina saab tasuta väikeste praamidega. Vähemasti nädala sees suurt järjekord polnud. Hinnad on klubis "toredad" - pool tundi 100 reaali ehk praeguse seisuga veits üle 27 euri.

Aga liigume edasi Salvadori, sest seal jäi 4 a tagasi 3 kohta M Gato Preto ladainha'st käimata:

Igreja do Bonfim (nüüd käidud: vt pilt 1, ostsin sealt tarvilikke linte muidugi)
E Mercado Modelo (käidud: suur turg igasugu kohaliku nänniga nagu igal pool)
Ladeira do Pelourinho (käidud: nõlva otsas kõrgub Jorge Amado muuseum)
E Baixa do Sapateiros (käidud: nõlva jalamil asuv tänav ja linnaosa)
Falar na Cidade Alta (käidud: pm kogu kõrgemal asuv vanalinn)
Eu me lembrei do Terreiro (käidud: vanalinna keskväljak baaride ja pideva capoeirashow’ga)
Igreja de São Francisco (käidud: üsna M Lua ateljee kõrval asuv rikkalikult kuldkaunistusi täis kirik) E Praça da Sé (käidud: katedraali väljak; sé on port. k-s katedraal)
Aonde ficam as baianas (nähtud: kirevalt riietatud naised ootamas, et neist pilte tehtaks, mille eest raha küsida..)
Vendendo acarajé (proovitud: ..või müümas kohalikku kiirtoitu, millest koostisosadest mulle maitsesid vaid krevetid)
Por falar em Itapoã (nüüd käidud: vt pilt 2, populaarne tuletorniga rand)
Lagoa do Abaeté (nüüd käidud: vt pilt 3, populaarne järv)

Senhor do Bonfimi kirik (pilt 1)

Itapoã rand (pilt 2)

Abaeté järv (pilt 3)

Lisaks veetsin aega Rio Vermelho linnaosas,

Rio Vermelho

Salvadori vanalinnas Pelourinhos

M Pelé da Bomba'ga

ja Santo Antônio Além do Carmo kindluses, kus asuvad mitme mestre koolid.

Et olin Salvadoriga juba varem tuttav, siis peamine eesmärk oli seekord käia Santo Amaros ja kohtuda M Gato Preto poja Gato Góesiga, keda kutsutakse ka Sinésioks ja hüüdnimega Hugo. Taas hea, et kodutöö tehtud oli.

Esmalt põikasin läbi Maracangalhast, sest see selline ajalooline külake, kus tapeti Besouro.

taamal Cinco Riose nimeline tehas

Dorival Caymmi kitarrikujuline väljak

mälestustahvel Besourole

Panen siiagi ühe kaardi, et sul aimu oleks, mis seiklus see oli. Ja et sinul lihtsam oleks neid kohti leida.

Santo Amaros kohtasin pingil istuvat M Adó'd, kes saatis oma poolvenna Gato Góesi juurde Samba Majas (pt k Casa do Samba).

M Gato Góes ja üks gringo

Seal sai hoo sisse jutt tema isast M Gato Preto'st, mida jätkus kauemaks, sai hoo sisse berimbau-rütmide harjutamine ja kuulamine ning järgmisel hommikul ka berimbaude tegemine. Pärast seda autole hääl sisse ja Salvadori ja hiljem lennujaama poole teele.

Enne käisin veel korra ülalnimetatud kindluses, ajasin capoeira-juttu M Boca Rica'ga, kes sai äsja 80-aastaseks (vt eelmist postitust) ja osalesin M Curió rodas, mis on omaette ooper.

Lõpetuseks üks pilt ja üks laul, mis seal, Ilusal saarel, meenus - M Dorado Kookosekorjaja (pt k Catador de coco)

Ilus saar on, noh, ilus

(laulu sõnad seal: http://svencapoeira.blogspot.com.ee/2013/06/capoeira-poeemid-75.html)