Miksime

Capoeira + flamenco = Capoeirenco? Flameira?

















Capoeira + breakdance = Capoeirance? Breakeira?

















Capoeira + 舞狮 = ...
Selle kohta vaata pilti, mis läks üles aprillis.

PASTINHA LP 1969

Järgnev tekst ja laulud on 40 aasta taguselt vinüülilt Mestre Pastinha e sua academia / Mestre Pastinha ja tema akadeemia. Tärnide vahel on M Pastinha ladainhad/chulad, teisi esitab üks tema õpilane.

*
Ê maior é Deus / Suurim on Jumal
Ê maior é Deus, pequeno sou eu / Suurim on Jumal, väike olen mina
O que tenho, foi Deus que me deu / Mis mul on, selle andis mulle Jumal
O que tenho, foi Deus que me deu / Mis mul on, selle andis mulle Jumal
Na roda da capoeira, ra-rai! / Capoeira rodas
Grande e pequeno sou eu / Suur ja väike olen ma
*

Mu nimi on Vicente Ferreira Pastinha. Ma sündisin capoeira jaoks. Jätan capoeira vaid siis, kui suren. Armastan capoeira-mängu ja mu elus pole sellest midagi paremat.

Bahia, nossa Bahia / Bahia, meie Bahia
Capital é Salvador / Pealinn on Salvador
Quem não conhece a capoeira / Kes ei tunne capoeirat
Não pode dar seu valor / Ei oska seda väärtustada
Capoeira veio da África / Capoeira tuli Aafrikast
Africano quem a trouxe / Aafriklane tõi ta
Todos podem aprender / Kõik võivad õppida
General também doutor / Nii kindral kui doktor
Quem desejar aprender / Kes soovib õppida
Venha aqui em Salvador / Tulgu siia Salvadori
Procura o Mestre Pastinha / Otsi üles Mestre Pastinha
Ele é o professor / Tema on õpetaja

Täna olen 71-aastane. Mu elu on liiga segane, et sellest jutustada. Aga on sadu inimesi, tuhandeid inimesi, kes mind tunnevad, kes on mu kõrval olnud lapsepõlvest saati ja kes on minuga praegu. Nemad võiks midagi [mu elu kohta] öelda. Kõik [nad] võiksid öelda midagi minu eluloo kohta. Ma võtan kõik omaks. Siiski on üks asi: Ma polnud tobu capoeira-rodas. Tobu ma ei olnud!

Mandingas polnud ma tobu! Aga ma ei hakka jutustaks sellest, mis oli, sest jutt tuleks väga pikk ja paistaks nagu ma oleks taevas..

*
Ê cidade de Assunção / Assunção linn
Ê cidade de Assunção / Assunção linn
Capital de Itamaraty / Itamaraty pealinn
É engano das nações / On rahvaste pettus
das sepulturas do Brasil / Brasiilia haudadest
Pastinha já foi à África / Pastinha juba käis Aafrikas
pra mostrar a capoeira do Brasil / et näidata Brasiilia capoeirat
*

Eu já vivo enjoado / Mul on kõrini
de viver aqui na Terra / elamisest Maa peal
Ô mamãe eu vou pra Lua / Emake ma lähen Kuule
falei com minha mulher / ütlesin oma naisele
Ela então me respondeu / Ta vastas mulle seepeale
nós vamos se Deus quiser / läheme siis, kui Jumal tahab
Vamos fazer um ranchinho / Teeme hüti
todo cheio de sapé / mis on kaetud rohuga
Amanhã às sete horas / Homme kell seitse
Nós vamos tomar café / Lähme kohvile
E que eu nunca acreditei / Ja et ma eales ei uskunud
não posso me conformar / ei suuda ma sellega kohaneda
Que a Lua vem à Terra / Et Kuu tuleb Maale
que a Terra vai ao ar / et Maa tõuseb õhku
Tudo isso é conversa / Kõik see on jutt
vão comer sem trabalhar / minnakse töötamata sööma
O senhor amigo meu / Härra, mu sõber
Veja bem o meu cantar / jälgi hoolikalt mu laulu
Quem é dono não ciúma / Kelle oma, see ei kadesta
quem não é quer ciumar / kelle oma pole, see kadestab

Mitmed korrarikkumised polnud ainuüksi capoeiristade süü, neid ka provotseeriti. Kui oldi mängimas ja mööduv politsei tahtis berimbausid katki teha, siis selle peale mindi põlema. Capoeiristad ei tahtnud oma pillidest ilma jääda. Seega tuli võidelda. Nüüd kasutaks ma võimalust, et midagi öelda. Berimbau ei ole ainult instrument, berimbau on muusika!

*
Menino preste atenção / Poiss, pane tähele
no que eu vou dizer / mida sulle ütlen
O que eu faço brincando / Mida mina teen mängides
você não faz nem zangado / ei suuda sina vihaseltki
Não seja vaidoso e nem despeitado / Ära ole edev ega solvunud
Na roda da capoeira ra-ra! / Capoeira rodas
Pastinha já está classificado / on Pastinha juba omas klassis
*

Berimbau on muusikainstrument. Aga nii nagu õnnelikul ajal on see instrument, on see ka ründerelv. Valutunnil lakkab see olemast instrument ja sellest saab sirp.

Eu vou ler o bê-à-bá / Hakkan lugema aabitsat
Eu vou ler o bê-à-bá / Hakka lugema aabitsat
bê-à-bá do berimbau / berimbau-aabitsat
A cabaça e o caxixi, colega velho / Kõrvits ja caxixi
com dois pedaços de pau / kaks puujuppi
A moeda e o arame, colega velho / Münt ja traat
aí está um berimbau / nii saabki berimbau
Berimbau é um instrumento / Berimbau on instrument
que toca numa corda só / millel mängimiseks vaid üks keel
Vai tocar São Bento Grande, colega velho / Mängib São Bento Grandet
toca Angola em tom maior / mängib Angolat mažooris
Agora acabei de crer, colega velho / Nüüd jäin uskuma
o berimbau é o maior, camaradinho / et berimbau on parim

Ma räägin: omal ajal kasutasin ma väikest sirpi, võtme suurust. Sirbikest, millel oli lõikeserv ja rõngas, et seda [berimbau] otsa kinnitada. Aga et ma olin väga lahke, väga armastav nende vastu, kes mind tahtsid solvata, siis lasin [sirbi] teisele küljele teha ka lõikeserva. Vajalikul hetkel võtsin berimbau koost lahti, panin sirbi selle otsa ja lasin käiku. Sest nii nagu capoeirista oskab gingat, hüppab ja keerleb, ja nii nagu ta verd jookseb, oskab ta end ka kaitsta. Capoeiristal on õige suhtumine kõige jaoks. Ja mida rahulikum on capoeirista, seda parem tema jaoks.

*
Eu vou ler meu ABC / Hakkan lugema oma elulugu
porque não queria cantar / sest ei tahaks laulda
Eu vou ler meu ABC / Hakkan lugema oma elulugu
porque não queria cantar / sest ei tahaks laulda
Foi lá no Gingibirra / See oli Gingibirras
que me deram este lugar / kui mulle anti see võimalus
Foram muito mestres / Seal oli palju meistreid
com Pastinha jogar / Pastinhaga mängimas
*

Vou me embora pra São Paulo / Lähen ära São Paulosse
vou me embora seu doutor / lähen ära, härra doktor
Mas trouxe meu berimbau / Kuid tõin oma berimbau
um amigo de quem sou / kelle sõber ma olen
Eu não sou querido aqui / Ma pole siin lemmik
mas na minha terra eu sou / aga omal maal ma olen
Quem quiser saber meu nome / Kes tahab teada mu nime
quem quiser saber quem sou / kes tahab teada, kes olen
Sou discípulo de Pastinha / Olen Pastinha õpilane
menino de Salvador / poiss Salvadorist
Delegado me intimou / Politseiülem kutsus mind
dentro da secretaria / kontorisse
Pra prestar depoimento / Et anda tunnistust
daquilo que eu não sabia / sellest, mida ma ei teadnud

Capoeirista ei peaks olema närviline. Capoeirista ei peaks provotseerima. Capoeirista ei peaks tegema teatud asju. Siis kui mina olin capoeirista, oli capoeiristasid, kes kõndisid kõveras, aga mitte nii nagu neile looduse poolt antud. Nad panid valge rätiku kaela ja jalga püksid, mille otsad olid kolmkümmend sentimeetrit laiad. Toornahast plätud, kaabu küljel ja käisid kas vasakule või paremale kõveras. Kõndisid tänaval õõtsudes. Ainult et püksid paistsid rohkem seeliku kui pükste moodi. Capoeiristal oli kõik see tol ajal. Tol ajal tegeles capoeirista paljudele asjadega. Täna ma imestan, kui capoeirista teatud asjadega tegeleb.

Ma olen hea näide minevikust. Siin on palju veterane, vanu capoeiristasid, palju vanemaid kui mina. Minu silmaterast poiss, capoeirista! Mul oli üks õpilane nimega Aberrê, meil oli sama ristiisa. Ta elas São Francisco nõlval ja mina elasin Mutumi nõlval. Kui ma sõjaväest tulin, käis ta minu pool ja ma õpetasin talle capoeirat.

*
Ié
Eu nasci pra capoeira / Ma sündisin capoeira jaoks
a capoeira eu hei de ser / capoeira jaoks ma olen
Só deixarei a capoeira, ra-rai! / Jätan capoeira vaid siis
quando eu morrer / kui suren
*

E eu tava em casa / Ma olin kodus
Sem pensar nem imaginar / Midagi mõtlemata või kujutlemata
Quando ouvi bater na porta / Kui kuulsin uksel koputust
Salomão mandou chamar / Saalomon kutsus mind
Para ajudar a vencer / Et aidata võita
A batalha liderar / Lahingut juhtida
E que eu nunca viajei / Ja et ma kunagi polnud reisinud
Não pretendo viajar / Ei kavatse ma reisida
Entre Campos e Campinhas / Campose ja Campinhase vahel
Pernambuco e Ceará / Pernambuco ja Ceará vahel
Era eu era meu mano / Olin mina, oli mu sõber
Era meu mano era eu / Oli mu sõber, olin mina
Nos pegamos uma luta / Läksime sõtta
Nem ele venceu nem eu / Ei võitnud ei tema ega mina
Eu não sei se Deus consente / Ma ei tea, kas Jumal kiidab heaks
Numa cova dois defuntos / Ühe hauas kaks surnut
Na Bahia eu nasci / Bahias ma sündisin
Salvador me criei / Salvadoris kasvasin

Mul oli üks sõber, kes kutsus mind kasiino eest hoolitsema [turvaülemaks] ja ma olin nõus, aga oli vaja minna politseiülema juurde, et maja avamiseks litsents saada. Mind viidi hr Alvaro Costa juurde. Kui sisenesin, siis öeldi: “See on see tüüp, kes hakkab kasiino eest hoolitsema.” Mind vaadati pealaest jalatallani. “See on poisike.. tema hakkab kasiinoga tegelema?” Mu sõber ütles: “Aga tema on see, keda ma tahan”. “See poiss ei saa kasiinoga hakkama!” “Jah, härra, ta on küll noor, aga tema on see, keda ma tahan.” Niisiis pidi ülem nõusse jääma ja litsentsi andma. Siis pöördus ta minu poole ja küsis: “Mis su nimi on?” Ma ütlesin, et Vicente Ferreira Pastinha. Ta võttis [mu] rahakoti ja tõmbas kõik välja: “Sina oled see riiukukk siin mu piirkonnas! Ma teadsin sind ainult su nime järgi..” Selle peale ütlesin endamisi, et nüüd on läbi.. mind pannakse kinni.

Gingibirras oli grupp capoeiristasid, kus olid ainult meistrid, parimad mestred siin Bahias. Igal pühapäeval toimus capoeira ainult meistrite vahel, polnud ühtki õpilast, ainult meistrid. Kuna mu endine õpilane Aberrê võttis ka osa, siis tahtsid need meistrid teada saada, kes ma olen. Nad küsisid Aberrê käest, kes ta mestre oli ja too andis mu nime. “Too see mees siia, sest tahaksime temaga tuttavaks saada. Temast räägitakse palju, ta on väga hea capoeirista, too ta siia, et saaksime tuttavaks.” Aberrê kutsus mind ühel pühapäeval tema mängu vaatama. Kui kohale jõudsin, vaatasin roda juhi järele, kelleks oli politseiohvitser Amorzinho. Amorzinho ulatas mulle käe ja andis mulle roda juhtimise üle.

Capoeira-poeemid 40 - A verdade

M Moraesi ladainha A verdade / Tõde:

Eu já lhe disse que sou / Ütlesin juba sulle, et olen
Planta de raiz profunda / Sügavatele ulatuvate juurtega taim
Eu aguento tempestade / Ma pean vastu tormile
O meu barco não afunda / Minu paat ei lähe põhja
Eu sou aço de primeira / Olen parim teras
Que a brasa não derrete / Mida kuum süsi ei sulata
Flecha de má pontaria / Halvasti sihitud nool
Duvido que me acerte / Kahtlen, et mind tabab
Forte como o baobá / Tugev kui ahvileivapuu
Tronco grosso e resistente / Tüvi jäme ja vastupidav
Osso duro de roer / Närimiseks kõva luu
Que não é pra qualquer dente / Mis pole iga hamba jaoks
Nasci carne de terceira / Sündisin kolmanda klassi lihana
Difícil de cozinhar / Mida on raske küpsetada
Mas sou fácil pra qualquer / Aga olen lihtne igaühele
Que saiba me conquistar / Kes oskab mind vallutada
Que não venha com coleira / Kes ei tule kaelarihmaga
Pra querer me escravizar / Tahtes mind orjastada

Oolstaarid osa XLVIII

Bimba: Näe, Aafrika, tõin su berimbau tagasi
Pastinha: Pane sinna hunnikusse
Bimba: Ok, millisesse?

Capoeira-poeemid 39 - Doutorado

M Camaleão vastus föderatsioonidele, kes capoeirat orjastada püüavad. Ladainha (päritolu Dominio Polular) nimi Doutorado / Doktorikraad:

Andam dizendo por aí / Kusagil seal räägitakse
Que uma lei já se formou / Et üks seadus on juba kuju võtnud
Pra regulamentar capoeira / Et reguleerida capoeirat
Isso é coisa de doutor / See on doktorite asi
Quem elaborou essa lei / Kes selle seaduse valmistas
Capoeira não jogou / Pole capoeirat mänginud
Capoeira nasceu no gueto / Capoeira sündis getos
E o mundo já ganhou / Ja jõudis kogu maailmasse
A capoeira está livre / Capoeira on vaba
Deste sistema opressor / Sellest rõhujasüsteemist
Para ser bom capoeira / Et olla hea capoeirista
Não precisa ser doutor / Ei pea olema doktor
Todo mestre é doutorado / Kõigil meistritel on doktorikraad
Nesta arte meu senhor / Selles kunstis, mu härra

A CAPOEIRA 1906

Tõlkisin artikli, mida senini isegi inglise keelde pole pandud. Vähemalt ei ole ma 10 aasta jooksul netis peale sattunud. Raskus seisneb selles, et see on täis veidralt liigendatud lauseosi, slängi ja vananenud sõnu. Nii et ma järjekordselt ei viitsi pärast mitmendat päeva pusimist, et teksti arusaadavaks teha, asja ülisoravaks ka veel teha..
Nurksulgudes minu selgitused.

Lima Campos, Kunsti-, Teadus- ja Kirjandusajakiri KOSMOS, Rio de Janeiro. 1906, nr 3, märts.

Pildil capoeiristad kahest erinevast grupist: vasakul guiamú, kellele iseloomulik ülestõstetud kaabuserv, ja paremal nagoa, kellel kaabu serv all. Joonistuste juurde käib ka slängi täis tekst, mis osutus peaaegu tõlkimatuks, annan selle oma sõnadega edasi: "Olin sambal ja kõik oli hästi, kuni Kaupmees kohale tuli. Too rikkus kõik ära. Kaupmees hakkas kohe jama ajama, ta oli tugev, aga ma panin kõik mängu. Polnud kedagi, kes must oleks jagu saanud." Lugu jätkub järgmiste piltide juures.

Viiest populaarsest võitlusest: prantsuse savate, jaapani Jiu-jitsu, inglise poks, portugali páu ja meie capoeira, mis on hirmuäratavad, kuna nende arsenalis ja taktikaarendustes on kiire ja plastiliselt intuitiivne akrobaatika ning oma osavate löökide poolest, on kahtlemata viimane, mis väljaspool Brasiiliat, isegi Ameerikas, tundmata, kõige parem ja kohutavam enesekaitse- ja karistamatu ründe vahend.
Teistes (üsna piiratud erandiks on vaid mõni haardelöök või blokeering Jiu-jitsus ja väga piiratud erandiks kuulus ringkaitse, mida karakteriseerib páu pidev ringlev liikumine portugali mängus) on suurem tähtsus rünnakul; capoeiras on asi vastupidine: selle põhiväärtus on kaitse; see on oma põhiomaduse ja idee poolest kaitsev. Mida see oskab ja kasutab ükskõik millises hädaolukorras, võib ta soovi korral kasutada kohtlemaks suuremeelselt vastast, kes mängu ei tunne, säästa seda kõige tähtsusetumast põrutusest, ilma et laseks end samal ajal ühestki löögist mõjutada.
Kaks suurt ja võrdselt väärikat capoeiristat, võrdselt kiiret oma perfektsetes ja täielikes täppisteadmistes mängu kohta, ei vigasta üksteist kunagi, mida ei saa pidada tähtsusetuks ega kergeks ja mis osutab hästi, kui tähtis on selles populaarses strateegias kaitse ja asetab selle ükskõik millise riigi kõigist sarnastest [võitlustest] kõrgemale.
Ehkki põhiline eesmärk on kaitse, on selle kasutuses muu seas ründelöögid juhuks, kui vastane samuti tunneb ja oskab teatud määral võitluse saladusi kasutada. Sellisel juhul kasutab capoeirista võidu võtmiseks oma kõige osavamat, kõige väljapeetumat, tähendusrikkamat ja kiiduväärsemat lööki, mida järeldaks oma raportis ükskõik milline meie ametlikest komisjonidest, mille valitsus on ametisse nimetanud, et uurida kõige komplekssemaid probleeme.
A PENEIRAÇÃO ["sõelumine"]
"Üks oinas hakkas mu ees sõeluma. Proovisin temaga sambat ja cateretét [üks Br tants]. Tüüp oli osav!"

Miks, millal, kus ja kuidas sündis capoeira?
Tõenäoliselt üleminekuperioodil portugali monarhialt [1815, kui Dom João VI kuulutas Brasiilia kuningriigiks] esimese impeeriumini [1822 – 1831, kui valitsejaks oli Dom João poeg Pedro I], vaba ja füüsiliselt nõrga vajadusest end kaitsta või rünnata endist tugevat orjapidajat sagedastel ülestõusudel, baarides ja matulades [teat. kogunemiskohad], rahvuste pideva hõõrdumise tõttu, mille alge on kahes erinevas kohas: põhjas Pernambucos, kus esimesed faquistad [“kõrilõikajad”] tegutsesid marinheirode [“madruste”] vastu nagu hulkujad, tänutäheks cabritodest [“kõvad kutid”, ilmselt ülevaatajad] autonoomia saamiseks, eksomanikku hakkasid kutsuma, hüüdnimi, mis oli ühtlasi väärikas, ja lõunas, siin Rios, kus esimesed capoeiristad, keda kutsuti asjakohaselt (sest capoeira on seaduslikult carioca omadustega) pé-de-chumbo [“töntsjalg”] vastasteks. Samamoodi kutsusid tol ajal vabad kodanikud isikuid, kes olid pärit alamast klassist, rahvusest,
kes neid oli koloniseerinud.
A COCADA [“kookos”]
"Tegin kaks chamadat ühe käega, vaatasin talle kogu aeg silma, aga oinas ei saanud aru... tegin ühe liigutuse, et see jalga laseks, aga ajasin tüübi krampi. Kutsusin siis oinast mõnitades enda poole, tõmbasin pea kuklasse ja läksin poeedi mälumisaparaati otsima. Oinas neelas keele alla, kirus ennast, aga ei kaotanud hoogu ja tuli uuesti peale... Ma ei hakanud hinna üle vaidlema..."Capoeira tõusis esile kui algupärane ja tarvilik relv, mille heitsid õige moment ja, nagu juba ütlesime, vastaste ebavõrdsed füüsilised omadused.
Selle lõi mestiitsi leidlik teadvus, sest capoeira ei ole portugali ega neegri päritolu, see on mulatt, cafuza ja mameluca, see tähendab on ristunund, on mestiits, kelle poolt on sellele lisatud riietus ja intelligente kohanemisvõime, lissabonist pärit fadista [“löömamehe”] habemenuga, mõned aafriklasele sarnased sambaliigutused ja, eelkõige, väledus, kassilik kergejalgsus, indiaani hämmastavus kiirete, kergete ja ootamatute hüpete näol küljelt küljele, ette ja, üllatuslikult eemale nagu tõeline tigrino [teat. väike kaslane], olles alati näoga vaenlase poole.
Teise impeeriumi [1831 – 1899, kui valitses Pedro II] ajal jõudis capoeira oma kõrghetke, oli sel ajastul tõeliselt oma täielikul ülemvõimul ja maksimaalselt arenenud. Capoeirista lõi oma slängi, žargooni, salajase tehnilise keele ja
raamis sellega mängu.O CALÇO või A RASTEIRA ["haak" või rasteira]
"Hüppasin kaupmehe lähedal tolmu ja sähvasin talle rabo de arraiaga, nii et tüüp lendas rõõmuga pikali ja ajas oma mõttepudeli ümber. Hüüdsin talle: "Tule negru!" Kõva mees pani ennast jälle valmis... Milline tore oinas!"

Loodi sõjakaid parteisid, maltasid, nimedega nagu: Conceição da Marinha, Moura, Lapa, Carpinteiros de S. José, Gloria, etc.
See viimane, oma kuldajal kõige kohutavam, pidas tõelise poliitilise institutsiooni moodi foorumeid. Kuulus parlamendiliige, kes tänaseks surnud, kutsus seda kui a flôr da minha gente [“minu rahva õis”], ja selle kasutuses oli kohutav elektoraalsõjavägi.
Hiljem käisid kõik need maltad alla või lõid seda ennetades kaks suurt leegioni: Nagôad ja Guayamúd või lihtsalt Guayad nagu arvatakse olema kõlaliselt ilusam. Nii kutsuti vahel selle teise rühma esindajaid.
Tähelepanuväärsete capoeiristade number oli suur ja selle rahvusvõitluse annaalides on ikka veel säilinud kuulsad nimed Bocca Negra ["Mustsuu"], Bocca Quiemada ["Põlendsuu"], Cá-te-Espero ["Siin-sind-ootan"], Trinca-Espinhas ["Kolmik-luu"], Carrapeta [nimest juttu edaspidi], Ferro ["Raud"], Treme-Terra ["Maavärin"], Cabelleira ["Parukas"], Parafuso ["Kruvi"] ja paljud teised.
Kui 1890 [sel aastal capoeira ka keelustati] oli ajutise valitsuse politseipealik Sampaio Ferraz, siis korraldas ta jõulise jahi ning surmas maltad, suutes need hävitada elimineerides juhid ja nende järeltulijad.
Täna [artikkel aastast 1906] kasutatakse capoeirat vähem professionaalse iseloomuga ja ilma tõsise grupeerumise ja distsipliinita nagu varem, kui maltade organisatsioon ja juhtimine allusid perfektsetele reguleerimis-distsipliinile ja omaette inimklassile šeffidest ja all-šeffidest kuni carrapetadeni, kes olid kõige nooremad, õpilased, mõned vaid 12 ja 13 aastat vanad, ja juba hirmuäratavad. Terve malta, selle kohustused ja funktsioonid olid perfektselt kodeeritud.
Kaasaja capoeiristad juba ei vii armastust kunsti vastu nende ekstreemideni; on pigem, paremini öeldes, mashorqueirodest navalhistad [“timukatest kõrilõikajad”], faquistad, viimaks eraldatud estrilhadeirod [“protesteerijad”] kui tõelised, pühendunud, professionaalsed ja organiseeritud capoeiristad. Nad tunnevad mängu, ühed rohkem, teised vähem, kuid ei tee sellest tõelist kunsti, ametit, institutsiooni.Capoeirista hing on tema silmavaates: vaevu hoomatav, kiire, jõuline, tähelepanelik vaade, milles võrkkest on paindlik ja läbistav mõõk, mis paljastab senivarjatud kavatsusi, soove ja mõtteid. See on alati pööratud vastase poole, paneb tähele kõiki selle liigutusi, üllatab teda kõige tähtsusetumate ähvardustega, juhtides tema rünnakud õigel ajal kätekaitseoskustega kõrvale nobedates tõrjetes või hoidudes nendest küljelesammude või hüpetega, kergelt, päkkadel, kuni näeb avaust ja siseneb, “et näha, kuidas lood on ja rääkida, kuidas olid,” nende žargooni järgi.Capoeirista ei tee oma vastast ainult löökide abil võimetuks; ta muudab vastase võimetuks teda alandades, mis on hullem.A LAMPARINA ["lamp", laks vastu kõrva]
"Läksin krampi, panin käe habemenoale ja… kavatsesin talle ühe rabo de galo [kaarega noatõmme] teha, kui oinas virutas mulle ühe lamparina, nii et mul läks silme eest punaseks!"

Capoeirista ei võitle vaikuses; ta võitleb alati kasutades slängi, millega ta naeruvääristab, ärritab, ajab meeleheitele ja narrib vastast. Släng on vulgaarne, laused toored.
Lisaks paneb iga löök vastase kukkuma kõige imelikumatesse, naljakamatesse, häbiväärsematesse asenditesse.
Avalikus kohas võidetud capoeirista ei saa kunagi väärikalt lahkuda, sest tema kaotusega kaasnevad alati valjud naerupursked.Cabeçadas [pealöök], näiteks, mida capoeirista naljatlevalt kutsub “mõttetorni viimiseks poeedi mälumisaparaadini”, kasutab capoeirista oma pead vastasele kiirelt lõua alla löömiseks, rünnak, mille üllatusmoment on capoeirista saladus. Vastane, olles kui suur ja raske kui tahes, kukub veidralt, maandudes kõhuli maha või paiskub eemale jalad naeruväärselt taeva poole.
See on kohutav relv!METER O ANDANTE ["jalahoopi andma"]
"Selle peale ei teinud ma pikka juttu, liibusin seina vastu, toetasin keha ja andsin talle jalahoobi vastu söögikasti. [...]
Naasin sambat tantsima hüüdes täiest kõrist:
"Milline õhtu!""

Paremate detailide puudumisel on teksti sisse pandud väiksed karikatuurifiguurid, mis koos seletustega pärinevad Calixto Cordeirolt, kes on tuntud ja andekas karikaturist, näitavad mõningaid kõige tavalisemaid kaitse- ja ründelööke ja annavad aimu tehnilisest argoost.L.C.